Tegelikult on Villem Raami sajandat juubelit tähistatud pea aasta, alguse sai see 2010|. aasta 28. mail Kuressaare linnuse kapiitlisaalis konverentsiga “Villem Raam 100”. Keskaja kunstile ja Villem Raamile pühendatud ettekannetega esinesid Jaan Tamm, Kaur Alttoa, Knut Drake, Anu Mänd, Merike Kurisoo, Boris Dubovik jt.
Suur osa tööst tänaseni arhiivis
Villem Raam jõudis palju. Ta kujundas tervet ajastut meie keskaegse arhitektuuri uurimisel. Tal jätkus tähelepanu tänapäeva kunsti jaoks. Ta haris ja kasvatas restauraatoreid, oli muinsuskaitsja. Ta polnud õppejõud, kuid oli Õpetaja. Talle ei järgnenud üksnes kolleegid, tema mõtet ja sõna hindas kogu rahvas. Villem Raam jättis meile oma raamatud – kindlasti vähem, kui ta avaldada tahtis, jättis kõnelema hakanud majad. Ja veel midagi täiesti universaalset – vaimsuse, suhtumise, eetika.
Suur osa Raami elutööst jäi arhiivi – käsikirjadesse, aruannetesse, märkmetesse, negatiividesse. Selle näitusega pühime tolmu tema pärandi ühelt vaimustavamalt osalt – fotodelt. Raske valiku järgi on teie ees poolsada ülesvõtet mitmest tuhandest. Enamasti esimest korda laiema publiku ees. Tuletage meelde või siis avastage – Villem Raam oli suurepärane fotograaf.
Raami fotopärand
Kuni maini on Niguliste kirikus väljas fotonäitus “Raami pildid. Villem Raam fotograafina” (kuraatorid Peeter Säre ja siinkirjutaja). Mitmest tuhandest negatiivist valitud mõned kümned ülesvõtted avavad Raami elutöö üht olulist, kuid seni pisut varju jäänud tahku – pildistamist. Näitusefotode negatiivid pärinevad Tartu Ülikooli Kunstiajaloolisest Fotokogust, Villem Raami isikufondist Rahvusraamatukogus ja Muinsuskaitseameti arhiivist.
Raamile uurijana omane põhjalikkus on loetav ka tema piltides. Sageli pani ta hommikul kaamera statiivile, et siis tunde varitseda kõige magusamat valgust. Hetke, mil müür kõneleb kõige rohkem või kui detail joonistub välja täiuslikult. Kaader sündis kaua, kõrvaltvaataja silmis lausa rituaalselt, duubleid ta reeglina ei tunnistanud. Läbi objektiivi mõtestus objekt, sai lõplikult omaks ja salvestus mitte ainult filmile.
Hiljem, hääbuva nägemise aastatel mäletas ta oma objekte hämmastava täpsusega – detailid ilmusid talle kaadritena, mis kunagi üles võetud. Arhitektuur oli ja jäi tema kireks ning kivid tema lemmikmodellideks.
Inimene on Raami piltidel haruldus, kes mõnigi kord võeti üles selleks, et filmilint lõpetada.
Villem Raami fotopärand
Raami iseseisvumine pildistajana küpses koostöös professionaalide Rein Marani ja Boris Mäemetsaga. Maran on öelnud: “Pärast tehnikahirmust ülesaamist muutus fotoaparaat Villemi lahutamatuks kaaslaseks.”
1960. aastate teisel poolel saadud Minolta kaameraga läksid asjad lõplikult paika. Kümne intensiivse aastaga lihtsalt läbi kulunud kaamerale järgnesid Rolleicord III ja Rolleiflex. Raami varaseim teadaolev ja säilinud kaamera on sõjaeelne Voigtländer Brilliant, mida muuseas kasutas ka abikaasa Lii – nii jõudsid pildid lastest isani Siberis.
Raam tegi oma esimese foto 1926. aastal. Näituse valik algab eksootilise Petserimaa buketiga 1930. aastate lõpust, ajast, kui amet oli otsustatud. Järgnevad tööd kodumaale naasmise aastast 1956 kuni 1980. aastateni. Rohkem tähelepanu on näitusel saanud Raami suured armastused Pirita ja Padise kloostrid ning Saare-Lääne kirikud, oma koht on ka “hetkearmumistel” ja lihtsalt võluvatel hetkedel.
Kindlasti ei ole Raami fotopärand pelgalt korralike ja ilusate piltide kogu, vaid see moodustab omaette peatüki meie arhitektuuriajaloo pärandis, olles oluliseks allikaks selle uurimisel. Külluses on peatatud hetki seisudest, mis tänaseks on muutunud või objektidest, mis sootuks kadunud. See on ajalugu, armastusega tehtud ajalugu.
***
Villem Raami fragmentaarium
1910-1996
1918 Tallinna Poeglaste kommertskool
1919-1920 õppis kodus
1920-24 Rakvere Õpetajate Seminari harjutuskool
1924-30 Rakvere Õpetajate Seminar
1930 Kaitsevägi
1931-32 Aluvere algkool, õpetaja-koolijuhataja (praktika)
1932-1939 TÜ filosoofiateaduskond, kunstiajalugu (Sten Karling, 1933); kõrvalained arheoloogia (Harri Moora), eesti keel ja kirjanduslugu (Gustav Suits), filosoofia
1936 Soomes etnograafiaekspeditsioonil
1936-39 Padise; Irboska linnuse konserveerimistööd
1938 Tartu Ülikooli kõrgeim auhind – võistlustöö “Keskaegne ehituskunst Eestis ja tsistertslaste mungaordu”
1940 Riigi stipendiaadina Itaalias
1940 juulis määrati Eesti NSV RKM direktoriks Tallinna
1941 juunis arreteeriti, asumisel
1956 kevadel tagasi Eestis
1956. a suvel töötas juba Padise kloostri kaevamistel
1957 24. septembril esimene artikkel Padisest Õhtulehes
1957 esimesed ehitusmälestiste tehnilise seisukorra kirjeldused ning konserveerimis-restaureerimistööde kaalutlused (endine Pirita klooster ja endine Dominiiklaste klooster). Samal aastal ka esimene iseseisev Padise uurimistööde aruanne ning aruanne 1954-56. a töödest (koos R. Zobeliga)
1958 Paksu Margareeta ja Suure Rannavärava tehnilise seisukorra kirjeldus. Linnamüüriga (Neitsitorn ja ümbrus) tegev kuni 1983
1969 viimased välitööd Padisel
1990 hakkas Raam uuesti Padisega tegelema, mille tulemusena koostati 1991 kloostrivaremete toestus- ja konserveerimistööde ettepanekud
*
Villem Raam oli ka Eesti teeneline kunstitegelane (1976), Suomen Muinasmuistoyhdistuse välismaine liige (1970) ning Turu Ülikooli audoktor (1990). Aastast 1957 oli Kunstnike Liidu liige ning 1987. aastast eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees.
Kahekordne Nõukogude Eesti preemia laureaat (1967 ja 1980)
Kahekordne Kristjan Raua preemia laureaat (1978 ja 1983)