Tallinnas Solarise keskuses hoogsalt tegutsev väärtfilmikino Artis, mis on tuntud oma paeluva ja julge, sageli ka ?okeeriva filmivaliku poolest, on leidnud tegevust ka hakkajatele keskkoolinoortele.
Õudukad märtsis
Sel sügisel alustas filmikunsti austajate kogunemispaik tegevust vabatahtlike filmihuviliste noortega, kellele antakse võimalus piiluda kino telgitagustesse ning omalt poolt kaasa lüüa, alates kinoreklaamist lõpetades ürituste korraldamisega. Grupp entusiastlikke noori koguneb iga neljapäeva pärastlõunal kinosaali, et vaadata värskeid väärtfilme ning saada kasulikke teadmisi Eesti filmire?issööridelt, ajakirjanikelt ja filmikriitikutelt. Kinokommuuni üheks suuremaks ja põnevamaks ülesandeks on otsast lõpuni ise korraldatud filminädala kokkupanek ja selle kinoekraanile toomine.
Filminädala teemaks sai üksmeelsete arutluste tulemusel “Mõrvamüsteeriumid”. Märtsis aset leidvas filmiprogrammis näidatakse iga päev üht noorte poolt spetsiaalselt välja valitud retro-õudusfilmi, mille valik ulatub peenest prantsuse kuldajastu film noir’st jaapani ebatavalise silent film’ini. Teemani jõuti retro ja õudusfilmide omavahelisel ühendamisel, kuna kunstihuvilised noored tundsid hingelähedust mõlema teemaga.
Filmivalik sai päris tõsiseltvõetav. Sellele sekundeerib kinokommuuni poolt välja kuulutatud fotokonkurss “Suri kord?” filminädala plakati leidmiseks. Osa on kutsutud võtma kõiki fotohuvilisi, kes soovivad edasi anda oma nägemuse sellest, milline peaks olema tulevase filminädala visuaal. Parimatest töödest teeb kino Artis fotonäituse ja võitja foto saab ametlikuks filminädala plakatiks. Filminädala start, nagu noortele kohane, toimub suure avapeoga, kus esinevad teemakohased alternatiivbändid, muidugi mõista Eesti parimad ning värskeimad.
Linn otsib mõrvarit
Filmivalikusse kuuluvad filmid erinevatest kultuuridest ja erineva lähenemisega kriminaalsele käitumisele. 20. sajandi esimese poole kinokunsti esindab näiteks saksa film noir ja ekspressionismi stiilipuhas esinumber “M – linn otsib mõrvarit” (“M”, 1931), mis on suurmeister Fritz Langi esimene helifilm. Tõsieluline põnevik põhineb väidetavalt 1920. aastatel Saksamaal tegutsenud pedofiilmõrvari Peter Kürteni ehk “Düsseldorfi vampiiri” kuritegudel. Fritz Lang, kes kirjutas loo stsenaariumi kahasse oma abikaasa Thea von Harbouga, eitas küll hiljem otsest eeskuju, viidates koguni neljale 20. sajandi alguses kuulsust kogunud sarimõrvarile.
Filmi “M” tegevus leiab aset Berliini tänavatel, ehkki prototüübid kollitasid pigem Hannoveris ja Düsseldorfis. Sarimõrvarit, kes filmis kannab nime Hans Beckert, mängib Peter Lorre, näitleja, keda on nimetatud oma legendaarse rolli eest lausa “tõsieluliseks sarimõrvariks”. “M” on eriline mitmes mõttes: Langi esimene helifilm oli üks esimesi sarimõrvarifilme üldse ning samas oli see aktiivselt natsionaalsotsialismi vastane, seda ajal, mil Hitleri hirmuäratav maailmavaade alles hakkas poliitikaareenil läbi murdma. Nii Lang kui ka Lorre olid juudid, seega on arusaadav, miks film omal ajal kiirelt Saksamaa ekraanidelt kadus ning selle tegijad kodumaalt lahkusid.
Saatanlik
Prantsusmaa film noir’ klassikalise näitena linastub programmis 1955. aastal valminud Henri-Georges Clouzot’ krimidraama “Saatanlik” (“Les Diaboliques”). Filmi keskmes on muidugi mõrv, mille sooritavad sadistliku koolijuhi armuke ja abikaasa. Kaks väärkohtlemisest tüdinenud naist uputavad mehe vannis ning heidavad ta siis kooli basseini. Mõlema üllatuseks kaob aga laip basseinist ning levima hakkavad kuuldused surnud koolijuhi kummitusest, mis mõrvaritelt tasapidi mõistuse röövivad.
“Saatanlik” oli omal ajal suur kassahitt ning ajakirjandus armastas sellest palju rääkida, eriti mõned aastad pärast filmi valmimist, kui südamerikkega abikaasa rolli kehastanud Véra Clouzot ise sama tervisehäda tõttu hinge heitis. “Saatanlikku” võrreldi meelsasti Alfred Hitchcocki loominguga. Legend räägib, et Hitchcock oli filmi aluseks olnud Pierre Boileau’ ja Thomas Narcejaci romaani “Celle qui n’était plus” ekraniseerimisõiguste hankimisega paar tundi hiljaks jäänud.
1996. aastal valmis Hollywoodis siiski filmi ingliskeelne remake Sharon Stone’i ja Isabelle Adjaniga peaosades.
Kolmas mees
Briti film noir on esindatud Carol Reedi thriller’iga “Kolmas mees” (“The Third Man”, 1949), milles Orson Wellesi kehastatud Harry Lime kutsub oma kunagise koolikaaslase ja sõbra Holly Martinsi (Joseph Cotton) Viini tööle. Kohale jõudes avastab Martins, et sõber on vahepeal kummalise liiklusavarii tagajärjel hinge heitnud, ent pealtnägijate tunnistused ei klapi omavahel.
“Kolmanda mehe” stsenaariumi autor on kuulus krimikirjanik Graham Greene, kes kirjutas loo põhjal hiljem ka raamatu. Austrias sai film suhteliselt kesise vastuvõtu osaliseks, sest kriminaalse loo kõrval on siin suur rõhk ka pärastsõjaaegse Viini probleemidel. Suurbritannias ja USA-s võeti “Kolmas mees” vastu ovatsioonidega ning praeguseks on see thriller saavutanud meistriteose ja klassikafilmi staatuse, mida kinnitavad mitmed auhinnad A-klassi festivalidelt ja filmiakadeemiatelt.
Kinokommuuni korraldatav filminädal “Mõrvamüsteeriumid” toimub 25.-31. märtsil kinos Artis. Lisainfo veebis www.kino.ee.