Kes laiemat muusikapressi ei jälgi, see vast ei tea uuemat briti hitt-diskussiooni: Lily Allen suurte artistide vastu. Nimelt väitsid Nick Mason, Ed O’Brien, Dave Rowntree ja Billy Bragg (ehk Pink Floyd, Blur, Radiohead ja Billy Bragg), et muusika tasuta mahalaadimine on hea asi. See kasvatab fännibaasi ja informeerib inimesi uuest muusikast ning tasuta allalaadimise kasu on suurem kui kahju. Lõuna-Aafrikas tuuritav Lily Allen pani kohe oma MySpace-lehele välja vastulause, mille sisu on lühidalt järgmine: suured bändid võivad endale lubada tasuta mahalaadimise kiitmist, ent väikesed artistid ja suisa algajad kaotavad sellega hulga raha. Just selle raha, mida nad peavad maksma plaadifirmale, sest nood nõuavad tänapäeval reklaami- ja lindistamiskulud bändidelt endilt tagasi. Seega satuvad artistid lihtsalt suuremasse võlaorjusse. Lily annab pihta ka plaadifirmadele, kes selle asemel, et investeerida raha uutesse tehnoloogiatesse, tõstavad oma töötajate palku ja kirjutavad kulud honoraridesse. Kes tahab, lugegu asjast siit: http://entertainment.timesonline.co.uk/tol/arts_and_entertainment/music/article6828262.ece ja Lily Alleni MySpace’i blogist.
Aga hea uudis on see, et Tallinna skanksterid Soterios (kui mitte kõigi aegade Eesti parim bänd, siis üks parematest ikka!) on vaikselt kokku tulnud ja annab kontserte. Heade uudiste hulka kuulub ka see, et Chungin and the Strap-On-Faggotsi omanimeline debüüt on nüüd väljas. See on eksistentsialistlike tekstidega diskobiidiga postpunk, parajalt toores ja robustne, et tuua välja bändi energiat täis olemus. Täitsa omanäoline asi Eesti muusikamaastikul ja purjus Freddy (too sell Psühhoterrorist) väitis, et nende plaadikaas on ka Eesti parim.