*
Indrek Kuus
Linnalehe tegija
Kodumaine paraad ja Soome rokk. Väga rahvakultuurne ägeüritus ilma igasuguse liigse irooniapiskuta on iga-aastane Võidupüha paraad, mis tänavu peeti Raplas. Palju vahvaid sõjamassinaid, nännimüüjaid, Tõnis Mägi lihtpatriootlikud laulud, osavad langevarjurid ja palju toredaid Eestimaa inimesi koos täitsa vahvate lastega ja kainete issidega. Igasugu muud vahvad ettevõtmised jäävad paraku kitsasse kultuurirahva kapsaaeda, ent minu lemmikkogemus oli näituseks igihalja Soome Tuomari Nurmio etteaste von Krahli Teatris koos hitga “Lasten mehuhetki”. Isegi kallis õlu ja kari lava ees aelevaid kretiine ei suutnud elamust rikkuda.
*
Kaarel Tarand
Sirbi tegija
Kuidas oleks võimalik öelda, et näiteks Neeme Järvi dirigeeris aprillis Kölnis 1,3 korda paremini kui dirigeeris Eri Klas septembris Moskvas? Või vastupidi. Millise valemi järgi mõõta, kas teatrisündmus X kaalub üles graafikasündmuse Y või filmisündmuse Z? Kuidas teha kindlaks kas Kaplinski tänavune romaan osutub XXII sajandi alguseks “rohkem klassikaks” kui Ene Mihkelsoni oma?
Mõõta saab lihtsaid asju, mitte kultuuri. On võimalik kokku lugeda, mitu linti lõikas lõppeval aastal läbi kultuuriminister, võrrelda seda varasemate sama ameti pidajate tulemustega ning analüüsida, millest küll sünnivad erinevused ministrite lindilõikuspraktikas. Aga mis sel küll kultuuriga pistmist oleks?
Nagu juba palju aastaid järjest, oli ka tänavu ühiskonnaelu peategelane raha. Pole kahtlust, et sama on seis ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Kuni see ei muutu, kuni tuletisväärtused ei koli põhiväärtuste kohalt, mille nad on hõivanud, oma loomupärasele kohale, pole mõtet edetabelit pidada, sest võitja on ju ette teada.
*
Brigitta Davidjants
Rahvamuusika tegija
Lõppev aasta on nagu iga teinegi – palju korralikku jama ja mõni üksik ere sähvatus. On tore, et viimaks on avardunud arusaam maailmamuusikast ning lisaks turisti- ja meinstriimpuntidele satuvad Eestisse ka mõned tõeliselt rajud Lähis-Ida ja endise Nõukogude Liidu vennasrahvaste kultuuri sünteesijad. Sama toredad on üha sagedamad islamimaailma traditsiooniliste esindajate, sageli sufiluulest tugeotsijate visiidid. Sest mine tea, äkki aitabki kultuur islamiparanoiasid võita?