PAUL MCCARTNEY
Memory almost full
Hear Music
Kes on kunagi kõigi võimaluste maal USA-s käinud, teab, et Ami-maal on paljudes kohtades ainus võimalus normaalset kohvi saada minna Starbucki. Ja hoolimata sellest, et kohvi saamine kestab reeglina kauem kui selle joomine, on Starbucki minek seda väärt. Arvestades selle plögaga, mida taldrikupesijast miljonäriks saanud ameeriklased muidu joovad.
Miks Starbuck plaadifirma asutas, on küsimuste küsimus, ent selle leibeli all lasi Macca oma viimase plaadi välja. Nüüd seda plaati sarjatakse igal pool. Mehena, kelle eluaegseks taagaks jääb tiitel “One of the Beatles”, on see plaat ebatüüpiline ning ekstravagantne. Vanamees vanadusest hulluks läinud, vä? Ikkagi 64, taimetoitlane ja aadlik. Ent kujutage ette, et ma annan teile kopeeritud CDR-i ilma millegi muuta. Ei ühtegi kirja ega nime seal peal. Järgmine päev tuleks te, simad vaimustusest pärani, ja küsiks: mis bänd see on? Uus indi-lootus Inglismaalt? Oma ajud ära kimunud alternatiivpopparid New Yorgist? Sest kõige muu kõrval on “Memory almost full” parim garage/trash/indiepop album mis viimaste aastate jooksul ilmunud on.
“Dance Tonight” on folk-indie hümn, Macca on vahetanud kitarri mandoliini vastu ja edukalt. Edasi läheb segu lo-fi elektroonikast segatud meloodilise garaa?popiga. Okay, Macca on vana ja põeb oma vanadust. Retrohõnguline (ent ikkagi värske) “Vintage Clothes” on muusika, mida sajad indie-bändid oleks hea meelega kirjutanud, ent Macca jõudis neist ette. Ja elektroonika ning popi segu lugudes “Ever present in Past” ning “Seer Your Sunshine”?
Küsimus: kas keegi ootab midagi ajakohast ja aktuaalset Tõnis Mäelt või Ivo Linnalt? Ent Paul McCartney tegi seda!