Uus elektroonikaduo Eesti muusikamaastikul, kelle intervjuudele noored, dünaamilised ning pandlikud ajakirjanikud tormi jooksevad. FYIARi jaoks pole pühad ei autoriega formaadireeglid, inglise keele grammatika, nad ei väärtusta eesti kultuuri ja muusikat. Ning nad on reklaamidisainerid. Ent FYIAR muusikast on üllatavalt vähe kirjutatud. Ja siin tuleb teile appi Keskus, kes võtab plaadi ette just muusikalisest küljest.
Niisiis, sellel isekopeeritud ja -volditud ümbrisega CDRil lajatab teile vastu karm elektrooniline muusika. Enamvähem tehno, ent kuidagi britiliku feelinguga – kärisev boomboom bass, umbes nagu 90ndate alguse acid jazzis. Te teate, mida ma silmas pean, isn’t it? Eriti paitab minu kõrva gaara?isugemetega “Ninja Robots That Shoot Laser Beams and Stuff”, mis on Tommy Boy viimase albumi kõrval teine katse Eestis seda muusikat enam-vähem korralikult karpi saada. Eha Urbsalu cover (oot, see on too suurte rindadega igavesti noor erootikamodell vist?) mind just eriti ei vaimusta ja ongi hea meel, kui too lugu otsa saab. Edasi… Jõhker underground tehno rulluvate bassidega. Vahepalaks soulful house sugemetega “Mellowcap”. Jälle tehno. Ma olen kindel, et niivõrd ebakonventsionaalsed muusikud on oma teose ka netti riputanud. Kes otsib, see leiab!