*
KASIINOTERRORI VASTU
18. juulil toimub Tallinnas esimene kasiinovastane meeleavaldus Euroopa Liidus, mille korraldab Eesti kasiinoäri riigi kontrolli alla võtmist pooldav liikumine Riigikasiino2011|. Kasiinovastase meeleavalduse korraldamise kohaks on valitud Eesti suurima kasiinoketi esindaja Olympic Entertainment Group peakontori esine. Meeleavaldus toimub 18.juulil kell 12.00 Olympicu hoone ees, Tallinnas Pronksi tänaval, teatab meediafirma DypoS Avalik üritus registreeriti Tallinna linnavalitsuses 29.juunil.
Kasiinovastase meeleavalduse põhieesmärk on jätkata ühiskonnas tekkinud kriitilist diskussiooni üha keerulisemaks muutuva probleemi üle, mille lahendusena nähakse riigi ja omavalitsuste poolt kasiinoäri kontrolli alla võtmist.
Tõsiselt kaalutakse sarnaste kampaaniate ja meelaavalduste laiendamist ka teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Kasiinoäri kontrolli alla võtmise liikumine Eestis on leidnud positiivset vastukaja ka Lätis, Leedus ja Poolas. Täna Eestit valitsev kasiinoepideemia hävitab ühiskonda kiiremini kui mingi muu haigus – sellest on juttu olnud juba aastaid. Ka sellest, et tegemist on ühiskonna ja riigi julgeolekut ohustava nähtusega, mille tagajärjel satub kontroll riigi ja ühiskonna üle järjest rohkem kasiinoärikate kätte, kes kasutavad selleks hasartmängusõltlasi, poliitikuid ja meediat.
KesKus soovitab kasiinoäri äärelinna surumist. Ideaalselt kõlbaks selleks Maardu – koht, kus kasiinonduse vastu kirve tõstnud Max Kaur ise töötanud on. Kuna Maardu keeldub ka öist alkomüüki piiramast ja kasiinos võib niigi juua ning suitsetada, oleks see linn projektiks igati sobilik.
*
MAAILMA LOODUSE FOND: LÄÄNEMERE ÕITSEMINE
Ülemaailmse looduskaitseorganisatsiooni uurimused näitavad, kuidas eurooplaste maksuraha suurendab läbi ekslike toetuste eutrofeerumist ehk toitainete kahjulikku üleküllust meres ja sellest tulenevat vetikate vohamist Läänemeres. WWFi uus uurimus näitab, kui palju Läänemere- äärsed Euroopa Liidu liikmesriigid aitavad kaasa selle probleemi suurenemisele. WWF peab Euroopa Ühtset Põllumajanduspoliitikat (CAP) “üheks suurimaks keskkonnakahjulikumaks abirahaprogrammiks maailmas”.
CAP jagab kaheksa Läänemere- äärse EL liikmesriigi põllumeestele toetuseks 11,6 miljardit eurot. Vaid väga väike osa, umbes 10% nendest toetustest on suunatud põllumajanduslike keskkonnamõjude vähendamisele.
WWFi väitel aeglustub vanades Euroopa Liidu riikides kunstlike väetiste kasutamine tänu paremale väetamise re?iimile. Olukord on hoopis vastupidine uutes liikmesriikides, kus põllumajanduse arengut tõukavad takka EL toetused, intensiivistumine ja industrialiseerimine ning seega kasvab neis uutes liikmesriikides hüppeliselt kunstlike väetiste kasutamine. Euroopa Väetistetootmise Ühendus (European Fertilizer Manufacturers Association) prognoosib neis riikides järgmise kümne aasta jooksul kunstlike väetiste kasutamise mahu suurenemist 20-35%. Mida WWF soovitab?
Valitsused peaksid sisse seadma kunstlike väetiste maksu, ja maksuraha tagastatakse põllumeestele keskkonna kasutamise parandamiseks. Valitsused peaksid võtma ka enda vastutusele maastiku tasandil lahenduste pakkumise. See võiks sisaldada märgalade, magevee ökosüsteemide ja muud tüüpi puhvertsoonide taastamist ja loomist, kahandamaks üleliigset toitainete “leket” merre. Muidu – tere tulemast õitsva Läänemere äärde!