Sattusin mõned nädalad tagasi netis googeldades mingi leheartikli peale Marju Kuudist. See oli vist ammune lugu laulja juubelist või õigemini juubelikontserdist. Seal tituleeriti, nagu juubilaridega ikka tehakse, Marju Kuuti üheks Eesti suurimaks lauljaks. Minus tärkas õel kuradike. Sest epiteetidega “suur”, “suurem” ja “kõige suurem” on nii, et seda armastavad seltskonnaajakirjanikud paksult kasutada ja minus süveneb alati skepsis, kui ma mõne järjekordse “suure” otsa komistan.
Natukene netis ringi vaadates avastasin aga, et iga Eesti ajakirjandusväljaanne võttis endale auasjaks juubilari intervjueerida, kusjuures intervjuude läbivaks liiniks oli, et Marju Kuut on siiani üks produktiivsemaid ning olulisemaid eesti lauljaid, kes peale selle veel Ameerikas kõvasti ilma tegi. Hmmm. Fakt on see, et Marju Kuut on suurepärane laulja ja on omal ajal suurepäraseid palu lindistanud. Ma mäletan veel, kui Marju Kuut Eestisse tagasi ilmus ning meedias üles haibiti. Ka siis kõlasid laused plaanist Eesti oma uue loominguga maatasa ?okeerida. Vaadates aga fakte ehk Marju kahte ainukest CD-d (kunagi oli vist ka mingi kassett), siis on tegemist ainult vana (mis sellest, et kohati väga hea) materjaliga. Ma olen küll äärmine ignorant Eesti mainstream-muusika suhtes, aga kindlasti oleks mulle mõni Marju lugu, kui tegemist oleks olnud vapustavalt hea looga, kõrva jäänud. Muide, kas Marju Kuut on üldse viimase viie aasta jooksul midagi lindistanud?
Ameerika. Teine ajakirjanike ülistamisteema. Arvata võib, et nime “Marju Kuut” all internet mulle selle teema kohta midagi ei anna. Proovime “Maryn E. Coote”. Google küsib, äkki ma tahaks hoopis Marilyn Coyote-nimelist objekti leida. Ei taha ja trükin tuimalt “Maryn E. Coote”. Google annab hulga saite. Hurraa! Ent lähemal vaatamisel selgub, et enamik neist saitidest müüvad Julm Recordsi poolt välja antud plaati, kus Marju ühes loos lisavokaali teeb. Teine osa saite on Eestis asuvad ingliskeelsed fännisaidid. Kusagil pole vihjetki, et keegi Maryn E. Coote on kunagi USA-s ilma teinud. Võib ju olla, et Marju Kuut oli Inglite Linnas nii eksklusiivsete klubide artist, et neid pole isegi netis. Ent tundes Ameerikat, teeb see mind jälle skeptiliseks.
Mida lõpetuseks öelda? Vist seda, et ajakirjanikele meeldib luua uusi kangelasi. Siis jäävad nad ise oma kangelaste kangelaslikkust uskuma. Ja lõpuks usuvad ka kangelased oma kangelaslikkust.
Teie Pickney Tiger