Suvi läbi ja suured rock’n’rolli üritused seks korraks enam-vähem möödas. Mis on aga üldse rock’n’roll? Hmmm? Sattusin vaatama videot Exploitedi loole “Montreal’s Riot”. Videos kasutatakse kaadreid tegelikkuses aset leidnud tänavarahutustest. Nimelt keelasid Kanada võimud 2003|. aastal ära Exploitedi kontserdi, mille järel bändi pettunud fännid (on küll asotsiaalne bänd ja asotsiaalsed fännid, aga ikkagi!) Montreali Ladina kvartali sõna otseses mõttes maatasa tegid: rüüstati poode, põletati autosid ja kakeldi politseiga. Muidugi ei ole ilus teise inimese poodi rüüstata ja ta auto põlema süüdata, ent käsi südamele – selliseid fänne igatseb iga bänd.
Hiljuti ilmutas üks Eesti bänd plaadi, mille ta ristis “100% rock’n’roll”. Hmm, ma kahtlen, kas The Sun, kes teenib oma põhisissetuleku ööklubides diskoritele puhkeaega andes, kes soendas Eesti kõigi aegade kõige megama süldibändi lahkumistuuri ja kelle muusika on viimasel ajal üleüldse keskpärane MOR-pop, suudaks kas või ühtegi fänni nii kaugele viia, et too kas või prügikastile tule otsa paneks, autost rääkimata. Selles suhtes on mõiste “skandaalrokkar” Eesti meedias absoluutselt devalveerunud. Kui uusaastavannis ligunemine on skandaal, siis mis terminit kasutada näiteks G.G. Alleni või Iggy Popi puhul? Esimene kutsus kontserdi ajal lavale prostituudi, pani talle nööri kaela ja oleks ta kontserdi ajal üles poonud, kui teised poleks vahele tulnud. Iggy Popi showd koos lavatehnika purustamise ja eneselõikumisega on muidugi legendaarsed. Ent asi pole isegi selles. Kõige suurem mäss nende kahe artisti (ja paljude teiste rock’n’rolli suurkujude puhul) oli ennekõike oma rea ajamine, viis see tee siis klantsiajakirja kaanele või mitte. Üldjuhul mitte. Aga tõi selle eest fänne, kes siiani neile artistidele truud on. Kas keegi meie “skandaalirokkareid” veel kümne aasta pärast mäletab, on väga küsitav.