Taasiseseisvunud Eesti Vabariigil on täitunud 15 aastat. Kahjuks ei saa olla rahul Eesti Vabariigi eest võidelnud ja kannatanud inimeste situatsiooniga. Mõtlen noori, kes võitlesid nõukogude võimu vastu erinevatel viisidel ja mõisteti süüdi huligaansuses ja teiste kriminaalkoodeksi paragrahvide alusel. Ebaõiglus meie suhtes kehtib ikka edasi ja ei paistagi , et midagi hakkaks muutuma, sest Riigikogu enamiku moodustavad ekskommunistid ja neile ei istu mitte kuidagi, et meid peetaks Eesti Vabariigi vabadusvõitlejateks ja repressioonide ohvriteks.
1991. aastal võeti Venemaal vastu poliitiliste repressioonide ohvrite rehabiliteerimise seadus. Eesti Vabariigis on aga vastava seaduse kehtivus lõppenud. Kas sm Rüütel soovitab meil pöörduda Venemaa presidendi poole, et meid rehabiliteeritaks?
Iseendi kohta võime öelda, et meid arreteeriti 1968.a sügisel pärast Tartu Üliõpilaspäevadel toimunud rahutusi. Esialgsed ülekuulamised toimusid Tartus KGB Vanemuise tänava keldris. Meie protesteerisime NSVL sõjalise agressiooni vastu T?ehhoslovakkiasse, samuti nõudsime Vene okupatsiooni lõpetamist Eestis vastavates loosungitega üliõpilaste rongkäigul.
Kuna KGB Eesti osakond soovinud näidata, et siin võideldakse NSVL agressiooni ja okupatsiooni vastu, siis pandi meid istuma huligaansuse paragrahvi alusel. See tähendas ühtlasi, et 10-15 aasta asemel mõisteti meile lühemaajalised karistused.
Kõik see aitas kaasa ka teie karjäärile, sm Rüütel. Esiteks pandi teid EPA rektoriks, sest eelmise rektori poliitiline kasvatustöö leiti olevat puudulik. Sealt algas Teie tähelend EKP struktuurides kuni tippu välja. Meie tee läks aga Venemaa sunnitöö vangilaagrite poole, kust meid vabastati 1971. aastal.
Ülikool õnnestus siiski lõpetada, kuid treener-pedagoogina töötada ei lastud, sest KGB hoolitses selle eest järgmised 20 aastat – vastupidiselt Teile. T?ehhi suursaatkond Eestis ei ole meid unustanud vaatamata sellele, et “taasiseseisvunud Eesti” ei tee meist väljagi.
Kui aga käesoleval aastal hakati jagama riiklikke ordeneid-aumärke Eesti riigi rahvuslipu mahavõtjatele, antakse armu mõrtsukatele (Sven Tarto tapja), määratakse naeruväärseid karistusi roolijoodikutest mõrtsukatele ja vabastatakse ennetähtaegselt (Lauri Ausi surnukssõitja), siis siin ei ole küll tegemist terve mõistusega.
Me kõik teame, kes olid erastajad-ärastajad, eks ikka endised tippjuhid-kommunistid. Nemad aitasid teid ka tagasi presidendi toolile ja aitavad ka nüüd, sest võim kuulun ju neile.
Tore oleks veel 5 aastat presidenti mängida ja mööda maailma rännata, sest “rahvas” tahab nii. Kes meist oli siis vabaduse eest võitleja? Seda tean mina, seada tead Sina – seda teab eesti rahvas.
Miks avalik kiri? Eks ikka selleks, et ehk jõuab midagi kohale. Mine sa tea neid Villusid ja Tarmosid kes Su ümber keerlevad!
Jüri Süldre, Rain-Mart Roomet