*
VÕRU TAHAB EESTI EMA
Aastaid on räägitud Eesti Ema monumendi tähtsusest. Kuid nagu ka paljude teiste vajalike monumentidega, ongi neist kõigist aegajalt ainult räägitud.
Eesti Ema monumendi püstitamise on võrukad aga nüüd tõesti ette võtnud. Eesti Ema monument valmistatakse Rõuges kiviraidur Margus Kurvitsa koduõuel, kuhu selleks tarbeks püstitatakse kergehitis. Kindel on nüüd ka see, et monument püstitatakse Võrusse Kreutzwaldi parki, vaatega lõunasse.
Eesti Ema raiutakse välja graniittahukast, mis tuuakse siia Venemaalt Uurali mägedest. Rõugesse Rebäse külla toodava graniitkivi kaal on umbes paarikümne tonni ringis, millest töö käigus umbes kolmandik eemaldatakse. Kivi kõrgus on 3,6 meetrit.
Eesti Ema monumendi rajamise eestvedaja Hans Sissas ei ole kaotanud lootust, et järgmise aasta emadepäeval võiks Võrus korraldada piduliku monumendi avamise. Ja kui mitte emadepäeval, siis vähemalt jaanipäeval, loodab Sissas. Eesti Ema rajamiseks on plaanitud 1,5 miljonit krooni, kuid reaalselt seda raha olemas ei ole. Monumendi rajajad loodavad annetustele. Siiani ei ole abipalvetele küll reageerinud ei Võru linnaega ka maavalitsus.
*
KANGED SUUSATAJAD
Kõik spordialade viljelejad ja ametimehed Eestis peavad taas kadestama murdmaasuusatajaid. Suusatajad teevad vägitegusid, millele teised ei küüni ligilähedalegi. Alles sai Mati Alaver omale seltsiliseks Eesti koondise juhendamisel teise treeneri Norrast, kes töötab sprinteritega. Peagi on oodata aga tõelist uudispommi – Eesti murdmaasuusatamise koondis palkab määrdepealikuks olümpial Norra koondise määrdemehi juhtinud Terje Langli enda. Kas keegi on kunagi suutnud Norrast ära meelitada selliseid mehi?
Aga see pole veel kaugeltki kõik. Ka meie suusatreenerid hakkavad maailmas hinda minema. Alaverile tehtud pakkumistest on ikka räägitud. Järgmiseks olümpiatsükliks asub Türgi murdmaasuusatajate koondist juhendama Jaanus Teppan!
Jääb vaid loota, et ka meie suusatajate vägiteod jätkuvad ning tänastele kuulsustele kasvavad peale uued tegijad.
*
ÜLIKUTE ELU JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSUNI
Läänemaal, Linnamäe lähedal Uuglas toimunud arheoloogilised väljakaevamised tõid päevavalgele Eesti muinasaegse üliku elupaiga. Uugla leiud pärinevad 11. ja 14. sajandist. Arheoloog Mati Mandel kinnitas, et Uugla kaeve on üks väheseid puhtalt selle aja elupaiga leide Eestis. “Mees, kellel olid 13. sajandil Lääne-Euroopa nõud, ei saanud olla lihtne inimene, vaid tähtis ülik,” tõdes Mandel.
Üks Uuglast leitud münt on Inglismaalt, teine Saksamaalt ja kolmas Bütsantsist. Kaks münti on määramata. Uugla kaeve on üks väheseid puhtalt selle aja elupaiga leide Eestis. Esinduslikule talule viitasid ka savinõude killud ja klaasitükid.
Talukohast mõnesaja meetri kauguselt leidsid arheoloogid muistse rauasulatuskoha ja sepikoja. Muistseid rauasulatuskohti ja asulaid on vähe uuritud ja periood 11.-14. sajandini on teadlaste seas tekitanud palju vaidlusi. Uugla leiud toetavad teooriat, et Eesti ülikkond kaotas oma võimu ja mõjujõu pärast Jüriöö ülestõusu. Ülestõusujärgseid esemeid pole seni Uuglast keegi leidnud.