Arnold Rüütel on valitud Eesti Vabariigi presidendiks.
Sel tunnil taastub Eestis sadade ja sadade tuhandete jaoks õiglus. Vähe on neid meie rahva poegi ja tütreid, kellele nende meelekindluse pärast tänu ja austus kuulub nende elu ajal. Arnold Rüütlile kuulub. (lk 20)
TEADLASEKARJÄÄRIST
Midagi analoogset on üleilmsest poliitikast leida pea võimatu. Audoktoripaare on olnud, tegelike teadlaste paare peaaegu mitte. Vaim ja võim leiavad üliharva kodu ühes ja samas perekonnas korraga. (lk 34)
EUROLIIT JA NATO
Muide, just majanduslikult mahajäänumate maaelanike uskumatult suur usaldus Arnold Rüütli vastu oli see, mis viis meid Euroopa Liitu ja NATOsse (lk 69).
AUMÄRKIDEST
Kellele president seekord au osutab ja riiklike teenetemärkidega tänu ütleb? Kui vaadata kritiseerijaid, siis nende hulgas pole neid, kes tänu on ära teeninud. Neilgi on vaja endast lihtsalt märku anda. Et kui sa midagi vänget ei arva, siis polegi sind nagu olemas. (lk108)
KADRIORGIAST
Rünnaku elluviijad on ajakirjanikud, toetajateks poliitilised huvigrupid ning konsultandid on kalkuleerivad asjatundjad, kes samasuguste stsenaariumidega aastaid tegelenud./?/ Ajakirjandusele on ikka vähe. Kantselei direktor astugu ka tagasi. Seda võiks kaaluda ka president. Saaks oma soosiku pukki. Peaasi, et oma. Keda on võimalik juhtida. Saaks jälle toimetama hakata. Vähemalt luua võimalused need rahvuse ja riigi omandiasjad libedamalt kasuks vormistada. Igas mõttes. Nüüd on ta jälle ees. Ning, pagana pihta, ta ei himustagi raha. Ei saa ära osta. (lk 289-291)
SUHTLEB TÖÖKAASLASTEGA
Mõnigi jutuks olnud nähtus on ehk lausa teadustöö teema. Keegi võib-olla isegi muigab seepeale, et mis president ta niisugune on – räägib meile siin psühholoogiast ja biokeemia st. Aga need valdkonnad on huvitavad, ja niisugused jutuajamised meil siin vahel on.
BASHI SÕBRAD JA ESIMEES ISE Arvo Sirendi, Rahvaliidu ja mõttekaaslaste sünnipäevaõnnitlus Arnold Rüütlile 2006|. aastal.
“Teie elu olulisemate tähiste lühendatud loetelu on aukartustäratav – näidismajandi peaspetsialist, direktor, EPA rektor, põllumajandusdoktor, audoktor, põllumajandussekretär (kompartei Eestis – toim.), Ülemnõukogu esimees (Eesti NSV – toim.), mitme seltsi esimees või president, Riigikogu liige, Eesti Maarahva Erakonna esimees, Eesti Vabariigi president. Igaüks neist ametitest võiks tavalise elu puhul anda välja elutöö või elu tipphetke mõõdu. Ent aeg ja olud ei võimaldanud paigalseisu, elusaatuse ettemääratud missioon tuli täita. /- – -/ Rahvas ei unusta iialgi Teie mehisust Eesti asja ajamisel Moskvas ja kindlaksjäämisel nõukoguliku keskvõimu mis tahes surve ja ähvarduste ees. Teie olite vabadusvõitluse eesliini võtmepositsioonil, kus võimaluste, vastutuse ja ohtude määr oli kõrgeim.”
Villu Reiljani universaalne iseloomustus Arnold Rüütlile pärast Kadrioru lossis alaealiste pidude ilmsikstulekut toimunud valitsuse pressikonverentsil 2006|. aastal “Arnold Rüütel on üks sirge seljaga Saaremaa mees!”
Arnold Rüütli intervjuu Postimehele 2001. aastal presidendiks valimise puhul. (“Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel,” – koostanud Madis Salum, 2006|, lk. 40)
“Ma arvan, et rääkides, nagu te ütlesite, kommunistlikust minevikust, siis see sõna “kommunism” minu juures on küll täiesti ülearune. Seda võibolla kasutab üks või teine inimene, et ütelda minu aadressil midagi rasket.
Tegelikkuses on asi selles, et Eesti oli üks esimesi, kes alustas, kasutades ära perestroikat ja asus sellele teele, et hakata taastama oma iseseisvust. Me suutsime seda teha parlamentaarselt ja seetõttu ka veretult. Ülemnõukogu oli ilma mingi kahtluseta selle protsessi eesotsas. Mina loomulikult Ülemnõukogu esimehena olin see, kes realiseeris seda tegelikkuses nii Moskvas kui Tallinnas. Ma tutvustasin meie samme ka kogu läänemaailmale ning Nõukogude Liidule.
See, et Eesti tegi need esimesed sammud, millest algaski NSV Liidu lagunemine – sellega muutus kogu maailm.
Seetõttu minu valimisega Eesti Vabariigi presidendiks läheb Läänele kaasa see sõnum. Lääne juhid tunnevad mind sellise inimesena, kes etendas selles – ma arvan, et ei ole õige öelda lausjuhtivat osa, aga kahtluseta olin ma nende kõigi sündmuste juures ning suunasin suuremal või vähemal määral protsesse. Kas siis Moskvas või Eestis – kuni suurriikide juhtideni, nagu USA, Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa, välja. See on minu presidendiks valimise tõeline sisu.”
ISESEISVUSDEKLARATSIOONIST
“Enne 16. novembrit kutsuti mind Moskvasse, kus kohtusin NSVL Ülemnõukogu esimehe Lukjanoviga ja toimus ka vestlus NLKP Keskkomitees. Mulle anti üheselt mõista, et suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisega kui riigireetmisega võib kaasneda minu arreteerimine ja vangiminek kuni kümneks aastaks. Sellistest ähvardustest ja hoiatustest ma Eestis päris täpselt ei rääkinudki, sest muidu oleksid võinud mõnedki Ülemnõukogu liikmed ehmuda ja hoiduda suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmise poolt hääletamast.”
JELTSINIGA LENNUKIS PIIRI VAATAMAS
Rüütel kinnitas, et tal oli Venemaa tollase presidendi Boriss Jeltsiniga Eestile soodsa piirileppe sõlmimiseks kokkulepe, kuid Isamaaliidu valitsus eesotsas Mart Laari ja tollase presidendi Lennart Meriga ei võtnud tema toonaseid korduvaid pöördumisi kuulda.
“Jeltsin oli täiesti nõus, oli kohe nõus tulema parlamenti esinema ja kinnitama omapoolset nõusolekut. Kahjuks järgnevad piiriläbirääkimised uue valitsuse, niinimetatud Isamaa valitsuse poolt, kuivõrd Meri valiti presidendiks ja Laar oli peaminister, ilmselt vast ei suudetud nendes põhimõtetes kokku leppida,” ütles Rüütel.
Rüütli sõnul kulgenuks praegune Eesti piir Narva taga 10 kilomeetrit ida pool ning Setumaal oleks Eestile jäänud 13-14 praegu Venemaal asuvat setu küla, kui Isamaaliidu valitsus ja president Lennart Meri poleks selle vastu olnud.
Rüütel rääkis intervjuus ka, kuidas ta üüris lennuki ja sõitis sellega kolmveerand tundi mööda Eesti-Vene piirialasid, et kaardistada uut võimalikku piiri.
Samuti laskis ta valmistada kaardid, millele uus piir oli maha märgitud ning andis need üle tollasele valitsusele. “?ma Merile andsin, kui ka Laarile ja mitte üks kord, vaid mitu korda pöördusin nende poole ning andsin kogu selle sõnumi neile edasi ja samuti ka kaardimaterjali,” ütles president Rüütel. (Kanal 2 – Reporter, BNS, 28.06.2005|)
*
Presidendi pressiesindaja kommentaar Rüütli avaldusele: “Jaanilaupäeva õhtul presidendi koduaias tehtud ja esmaspäeval eetrisse läinud intervjuu oli Rauni sõnul pigem nentimine, et läks natuke teistmoodi, kui võinuks minna.”
* * *
ARNOLD RÜÜTEL
Sündinud 10.05.1928 Saaremaal Laimjala vallas.
NLKP liige 1964-1989.
Eesti Maarahva Erakonna esimees 1994-1999.
Eestimaa Rahvaliidu esimees 1999-2000.
1949-1950 Saaremaa TSN TK põllumajandusosakonna Kuressaare agrojaoskonna vanemagronoom.
1950-1955 Teenis aega NLiidu sõjalaevastikus.
1955-1957 Õpetaja Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Koolis.
1957-1963 Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimisinstituudi Tähtvere katsebaasi peazootehnik ja asedirektor.
1963-1969 Tartu näidissovhoosi direktor.
1969-1977 EPA rektor.
1977-1979 EKP KK põllumajandussekretär (kinnitatud EK(b)P KK V pleenumil 10.03.1977).
1979-1983 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe I asetäitja.
1983-1990 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.
1990-1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees.
1995-2001 Riigikogu liige.
1995-1997 Riigikogu aseesimees.
1946 ELKNÜ liige
1971-1989 EKP KK liige.
1976-1977 EKP KK Büroo liikmekandidaat.
1977-1989 EKP KK Büroo liige.