*
KULDNE AJASTU
Eestile võidetud kolm kuldmedalit Torino olümpialt on juba ajalugu ja väga võimalik, et sellist saavutust ei suudeta enam kunagi korrata. Võita suusatamises rohkem esikohti kui norrakad! Mis siin üldse rääkida. Kuid süvenenumalt asja vaadeldes võib leida selle suursaavutuse veelgi unikaalsemaid momente.
Tihti on räägitud, et Itaalia suusatajad on maailma tippu jõudnud praktiliselt paarist külast Põhja-Itaaliast Alpide jalamilt. Mäletame ka olümpiat, kus Liechtensteini mäesuusatajad võitsid mõned medalid. Siis võrreldi kääbusriigi sportlaste saavutust sellega, kui Rakvere sportlased oleks sama arvu medaleid võitnud. Kui selliseid võrdlusi tuua, siis – nii Kristina ?migun kui ka Andrus Veerpalu elavad mõlemad Otepääl. Vaevalt, et olümpialt on midagi ligilähedastki sellele vastu panna – 2252 elanikuga linna sportlastele kolm kulda!
Teiseks võistles Torinos tegelikult kaks murdmaasuusatajate võistkonda, Eesti murdmaasuusatamise koondis ja ?migun Team. Ning mõlemale võistkonnale täistabamused. Pole samuti paha. Vaevalt kellelgi on jällegi midagi vastu panna ja samas on väga väheseid riike, kus olümpiale tullakse mõnel alal sisuliselt mitme võistkonnaga. Vaid mõni Venemaa rikas suusaäss sai enesele lubada luksust rahvuskoondisest eraldi valmistuda ja võistelda.
Anatoli ?migun selgitas vene spordilehele Sport-Ekspress ka neid põhjuseid, mis viisid ta eraldi ?migun Teami loomisele.
“Meil on võistkond, mida nii ka nimetatakse – “?migun Team”. Seda toetavad paljud sponsorid. Aga riik aitab aktiivselt, nagu seda tihti juhtub, üks kord nelja aasta tagant, enne olümpiat,” ütles kahekordse olümpiavõitja isa ja treener. Edasi seletas Anatoli ?migun: “Aastatel 1993-1994 ma juba töötasin Eesti naiste murdmaasuusatamise koondisega. Kuid algasid tõrked, solvumised? Ja kui koondises treenib veel su oma lihane tütar? Seetõttu otsustasin rahvuskoondisest lahkuda ja oma võistkonna luua. Meie ?migun Teamis treenivad veel õdedevendade lapsed.”
*
ESIMEES RÜÜTEL JA KARNEVALISÕDURID
President Arnold Rüütli vanemkäsundusohvitser major Endrik Mõistlik kannab avalikel üritustel kaptenmajori mereväevormi, ehkki on tegelikult maaväelane! Igasuguste veidrustega silma paistev president Arnold Rüütel ja tema Kadrioru tiim eesotsas Tarmo Männiga on seletanud seda veidrust nii: “See vorm on pidulikum ja torkab vähem silma.”
Eelmisele presidendile Lennart Merile kõlbasid ka pruunika vormiga maaväe käsundusohvitserid. Kuidas selline jäme statuudirikkumine pole tekitanud protesti Kaitseministeeriumi ja Kaitsejõudude asjaomastes tegelastes, jääb arusaamatuks. Nagu me nüüd teame, ei pruugi Kadriorg näha isegi nina ees pidu panevat suurt karja teismelisi, kuid kaitseväelastest ei sobiks ikka karnevalisõdureid küll teha. Nagu Kadrioru seletustest selgub, kehtib karnevalikostüümi osas “vaikiv kokkulepe”. Presidendi kantselei avalike suhete osakonna juhataja Kaidi Aheri sõnul sõlmiti paari aasta eest kantselei ja kaitsejõudude peastaabi vahel “vaikiv kokkulepe”, mille kohaselt kannavad presidendi käsundusohvitserid edaspidi riigipead saates musta värvi kaherealist mereväevormi.
Võibolla käibki Kadriorus kogu elu vakivate kokkulepete järele, mine tea. Aga siis võiks ju president vaikival kokkuleppel ka siit uttu tõmmata ja teha mujal, mis pähe tuleb. Terve maailm on täis karnevalipresidente, -kindraleid ja teisi -riigipäid. Eesti kodanikele võiks jääda seaduste järgi elav president.