“Süsteemsüsteem” on Chalice’i plaat. Ja väga hea, kui uskuda inimesi, kes seda on kuulnud. Aga mitte sellest ei tule jutt. Mõned nädalad tagasi kohtusin ma üle tüki aja Kaido Kirikmäega. Kaidoga on lahe kohtuda, ta õhkub positiivsust, on hea vestluspartner ja temaga suhtlemine on teatud mõttes stressimaandamine. No rääkisime sellest ja teisest ning ka tema Kuurortrecordsist. Ma ei väida, et selline chill-out sahistamine oleks minu lemmikmuusika. Aga Kaido rääkis, et aastatepikkuse tööga on ta nüüd plaadifirma jalule saanud ja võib isegi juba muusikast elada. Kuurorti ümber on tekkinud scene mis olla küll väike aga stabiilne, plaate müüakse juba Eestist väljaspool. “Tubli!” hüüatasin ma.
Ja sel hetkel tuli mulle silme ette reklaamiagent. Kui te olete tähele pannud, siis kõiksugu reklaamimüüjad ja turundusspetsialistid on kõige ülbem osa Eestimaa elanikkonnast. Nad teavad alati, mida rahvas tahab, mida nad ei taha ja kuidas inimestele kraami kaela määrida. Reklaamitegelased jagavad inimesed impersonaalseteks gruppideks, mida nimetatakse sihtrühmadeks ja igale sellisele grupile on neil kuskil paksus raamatus kirjas sobiv müügistrateegia.
Ma kujutan ette, et kui Kaido otsustas plaadifirmaga alustada, karjatas nii mõnigi müügispetsialist: “See on mõttetu! Sa oled utopist! Sul pole sihtgruppi! Sa elad illusioonide maailmas!” Kuurortrecords aga tekkis ja jäi. Kuurortrecords, Umblu ja minu pärast kasvõi Viljandi Folk on suurepärased näited, et elus on võimalik midagi saavutada ka vastuvoolu ujudes. Tuleb ajada oma rida, entusiasmiga ja sihikindlalt ja kui tööd korralikult teha siis saab iga ettevõtmine kunagi jalad alla. Võtab lihtsalt kauem aega ja nõuab rohkem higi kui sihtgrupirelevantsed turustuskampaaniad. Süsteemsüsteem!
Teie
Pickney Tiger