ILGETE NIMEDEGA LÕPP
Harva võetakse Eestis vastu seaduseid, mille üle siiralt rõõmustada tasub ja mille mõjuulatus üle järgmiste valimiste ulatuks. Eelmisel nädalal jõustus seadus, millega vanemad oma lastele enam lollakaid nimesid ei saa panna. Iga kuu avaldab ajakirjandus sõnavärde, mis põrunud vanemad oma maimukestele panevad. Chäthryn-Zizell, Riwanon Mari Marcelle, Freya Cladagh Martina, Siur Rasmus – need on mõningad näited eelmisel kuul pandud nimedest. Miks peaks vanemate lollus saama nuheldud nende laste peal. Peavad ju lapsed erinevalt oma vanematest selle nimega oma elu elama. Uue nimeseaduse peaeesmärk on tagada eesti nimetraditsiooni ja rahvusliku nimepärandi kaitse, kui selle sisu lühidalt kokku võtta. Mis teha, lapsi tuleb kaitsta riiklike seadustega, kui debiilsetel vanematel aru peas pole. Parim seadus eelmisel kuul ja võibolla kogu selle aasta jooksul.
POLIITILISELE VÄLIREKLAAMILE KRIIPS?
Viis Riigikogu liiget esitasid seadusemuudatuse eelnõu, millega kehtestatakse poliitilisele välireklaamile muuhulgas suuruse piirang kuni üks ruutmeeter, samuti võib välireklaami eksponeerida kohaliku omavalitsuse poolt eraldatud kohas. Mis seal salata, iga valimistega muutusid poliitreklaamid tänavapildis aina suuremateks ja inetumateks. Eelmiste Riigikogu valimiste ajast ei unune Partsi ja äraostmatute hiigelplakatid, aga samuti kommunistliku re?iimi aegse ülemkohtuniku Ain Seppiku plakat pealinnas okupatsioonimuuseumi taustal.
TERVITUS TEILE, VÕIDUKAD VÄED!
Eestis juhtub igasugust. Ka kultuuririndel. Uut Kumut Lasnamäe nõlval pandi juhtima Sihe, kogu Kumukupatust veab edasi Marfa. Kulka etteotsa sattus Siki, Rarad juhib endiselt Tiiva. Elagu meie iseseisev Eeva, tervitatud olgu tema president Arnu! Vaata nii on meil lühidalt lood!
LOTMANI MUNAD
Salapärane ent suur juut Juri Lotman elas Eestis ja tegi kuuldavasti suuri tegusid. Millest arvatavasti saab uduseltki aru kõige enam 0.001% elanikkonnast. Aga ei viga, rahvas ei peagi kõigest, et mitte öelda millestki, aru saama. Lotman oli suur ning asi nudi ja ants, tema suuruse kinnitamise kohta on andmeid välismaaltki ning kes välismaad ei usu, on puhta kurat ning mingu põrgu.
Et Eestis arusaamine enam-vähem puudub, pidi Lotmani kuldmunade meie haudepaika jätmiseks vahele astuma välismaalane, mis sest et venelane, aga välismaalane ikkagi. Venelane andis oma jumal teab kust ja mil moel saadud raha ning Lotmani semiootilised ülestähendused ja avastused jäid Eesti halli teaduspõldu kaunistama. Mis seosed Lotmanil Eestiga olid peale siin platseerumise ning mis muud huvid selle maa vastu siin figureerimise kõrval, jääb samuti esialgu saladuseks. Kuni meie hiiglaslikuks paisunud kõrgharidussüsteem peeretab lõpuks välja tüübi, kes meile Lotmani ära seletab. Seni kordame hardalt: ta oli Eestis. Ning oli suur.