Muld on aastaid imestanud, mismoodi on inimestele võimalik paska pähe määrida, sealjuures kirjaoskajatele inimestele ja otse raamatupoes. Kogumikud nagu “Iidse tarkuse tagasitulek”, “100 õpetust tervele inimesele”, “1000 elutarka aforismi” ja
muud sarnased kräpivihikud müüvad nii faking hästi, et neid trükib isegi Entsüklopeediakirjastus. Muld läks ükspäev viimatimainit asutuse juhataja Hardo Aasmäe juurde ja nägi, et Aasmäe nutab laua taga. -“Mis sul viga on?” -“100 õpetust tervele inimesele on läbi müüdud!”
Aasmäe oli inimkonnas nii pettunud, et jättis isegi õlle pooleli.
Nüüd siis “Eesti lapse naljad”. Nagu enamus sitta, on ka see käkk valminud koostöös Delfi portaaliga, mingile ajulagedale bit?ile torkas pähe, et hea oleks, kui rahvas kirjutaks üles, mida nende lollid lapsed kodus räägivad. Arusaadav, et taoline mõte võib külastada ainult sellise indiviidi pead, kellel pole maailmas ühtegi sõpra ning kes ongi sunnitud tähtsamaid asju otsustades võtma nõunikuks nurgasvedeleva tattnoka, kelle kõige arukamaks mõtteavalduseks on sõna “läll”.
Aga okei. Mõned lapsed muutuvad suureks saades täiesti normaalseteks tüüpideks, kellega on võimalik koos Gruusias käia, teed juua ja justiitsministrile esmaspäeval tala anda. Millest me järeldame, et aju arendamine on võimalik ja laps iseenesest ei ole oma kaasasündinud lolluses süüdi. Paraku jääb enamus inimestest – selle haige raamatu autorite järgi otsustades – nelja-aastase tasemele. Kes need inimesed on? Nad on kõik naised, emad. Siuksed lirvad, kes liduvad oma lapsele järgi, märkmik pihus, ja kirjutavad tati plära üles. Psühhiaatrid on ammu kindlaks teinud, et leidub hirmuäratavalt suur protsent emasid, kes peavad oma patu vilja geniaalseks, maailma kõige andekamaks ja lahedamaks nähtuseks. Kahjuks pole tuvastatud, kas selline suhtumine tuleneb ajupehmenemisest või mingist salakavalast keemilisest koodist, mis naise pärast sünnitamist lolliks teeb ning sunnib asutama klubisid nimega “Igast vitust väljub geenius”. Siis kogunevad nad reede õhtuti, mil iga normaalne inimene vedeleb veinipoe taga murul, mingisse kööki, hammustavad hajameelselt kohvitasse ning jälgivad oma võsukesi armukadeda spanjeli pilguga. Nendele kuradi emadele peaks maksumaksja raha eest korraldama koolitusi, kus õpetatud mehed selgitaks lollidele kanadele kannatlikult, millisest august väljuvad kurjategijad, korruptandid, metsavargad ja mölakad, ja tegema 20 aastat hiljem kontrollreidi, rääkimaks lollile kanale, et just tema jalge vahel asus see auk, kus enamus neist tulid.
Kurjategijate juurdetootmist ei saa õigustada ja samuti on ebamoraalne trükkida ära tulevaste pättide mõttetuid lauseid. See asi – vastupidiselt raamatu pealkirjale – on naljast kaugel.