*
JÜRI ARRAK, kunstnik

Minu jaoks on kõige tähtsamad Eesti iseseisvus ja vabadus. Ja seega kõik sündmused, mis seda toetavad. Niisiis astumine NATO-sse (kaitse) ning Euroopa Liitu (majanduslik koostöö arenenud maailmaga).

*
JÜRGEN ROOSTE, kirjanik

Kas aastal 2004| oli midagi positiivset? Hullult palju inimesi jäi ellu. Sitta kanti oleks võind ju rohkem surma saada, aga näe imet, isegi eestlasi on veel elus? Kuigi nüüd järele mõeldes, ega see ehk üleliia positiivne olegi. Eesti luule läks veel sügavamaks ja paremaks. fs-i “2004|” ilmus näiteks. Kui keel on kaunim ja mõtted haaravamad ja vägevamad, siis on inimesel ikka ilusam elada. Suvel olin Käsmus ja leidsin palju kukeseeni. Lapsega vihmases metsas kukeseeni otsida oli kõige ilusam. Selle kõrvale pole midagi panna.

*
PEETER ERNITS, Maalehe peatoimetaja

Respublica ja tema poolt kuulutatud nn. “uue poliitika” uskumatult kiire kokkuvarisemine. Murti küll läbi, aga kui siis kahjuks pigem teele mis viib? olematusesse.

*
KADRI KÕUSAAR, kirjanik

Protsessina oli oluline Eesti liitumine lääne poliitiliste ja sõjaliste struktuuridega – EL-i ja NATOga. Kultuurivallas võiks õnnestumiseks lugeda Eesti Ballaade ja Riho Sibula uut plaati “Must”. Välismaal on tunnustust kogunud Tüür, Loitme ja Kaljuste. Ja… Muud nagu ei meenugi. Väikeriigi asi.