***
KAARLI OHVRIPÄRNAD
Kaarli puiestee vanade pärnade õnnetuseks on paista Tallinna tühjakoluliste meeride kabinetiaknasse. Miks just kõva raha abiga poliitikasse end sokutanud linnapeadele pärnad rahu ei anna, on omaette uurimisteema. Pakun välja lihtsa skeemi: kompleksidega mehikesed püüdsid end miskil moel jäädvustada raha abil – pettusid, siis poliitikutena – jälle tühja, nüüd vana pärnatee lõhkujatena (ja uue istutajatena) – ei krokodillist ööbik saa, ei eesel hakka rääkima. Jüri ja Tõnise nimed kaovad kähku unustuse uttu isegi kui viimatimainutul õnnestuks Tartu Ülikoolist kolledzh teha. (Väike soovitus, saagige mõnede pärnade oksad osaliselt läbi, küsige ilmajaamalt nõu ning korraldage paraja tuulega puiesteel rahvakogunemine. Küll siis näete, kuidas teil õigus on!)
***
NOMENKLATUUR JA EENMAA IVI
Pärast isakest Stalinit hakati N. Liidus ja muidugi ka ENSV-s rääkima veidrast inimkontingendist – nomenklatuurist. Sinna kuulusid inimesed, kes vähemalt korra olid valitsevas parteikambas juhtunud juhtivale ja niisiis enam-vähem igal ajal soojale kohale. Seejärel, mis ka juhtus, nad otsekui kleepusid sinna nagu kärbsed kärbsepaberi külge. Ikka nad juhtisid, kuni surm neile lõpuks arvatavasti halastas. Miks nii? Eks ikka seepärast, et nad teadsid pundi sitaseid saladusi. Eesti Vabariigis nomenklatuuri kuulsusrikkad traditsioonid jätkuvad. Viimati pisteti Võru linnapeaks juba nõukogude ajast nomenklatuurne vanaduspensionär, ekskommunist Ivi Eenmaa. Teadmiseks lugejale – Võruks kutsutakse end miskipärast linnaks pidavat inimkooslust kusagil seal – Petseri kandis, Ivi on aga?tubli ja hakkaja juhtivat sorti naisterahvas. Kes juba on jõudnud Võru kohta avaldada asjatundlikke arvamusi – Võru polevat New York, Võru polevat Setumaa. Jutt jumala õige!
***
KEPIVAD
Tuhkatriinu Võrumaalt Kati Shahmatova demonstreeris veenvalt, et ilu saab patta panna küll. Rehkendusesunnikut kauni Kati pea koolis küll ei võtnud, et kes on öelnud, et koolirehkendus üldse kedagi elus edasi viib. Põhikooliharidusega Kati marssis Estonskaja militsija peavalitsusse, võitis sealsete piiviste ja pattheedide südamed ning pandi tema taseme kohta ülikõrge koha peale. Kui palju sääraseid krasavitsaid muudes Eesti krooniliselt rahuldamata meeskodanikest mehitatud ameteis «töötab», pole teada. But who cares!
Teine asi on see, milline toots millise tootsiga mis kujul parajasti kepib. See ei peaks mitte kuidagi olema sõnnikulehtede ja muude kroonikate najal ilatseva «üldsuse» asi. Just sellest räpasest huvist kogu kati-keiss peamiselt koos seisis. Jutud eesti mataharist ja spioonimängudest ajavad nutma. Nagu too «uuriv» ajakirjanduski, kes need üha vaevalisemaks muutuvaks eneseõigustuseks välja haudus.
***
HÄBENEVAD VÄ?
Tähtsale riiklikule ametipostile roninud või upitatud inimeste tutvustamiseks arvavad lehed ikka heaks ära trükkida nende elulugu. Kõik on seal olemas, järjekindlalt aga on ära jäetud andmed kuulumise kohta NLKP-sse. Milles kurat on asi? Mis sorti kokkuleppega on tegu? Olete ju püsti pannud vankumatu teooria, mille kohaselt ennellkaapeelased olid ainsad tõelised vabadusvõitlejad, kes vaenlase tagalasse tungides õõnestasid mäda vilja seestpoolt. Sellest lähtudes ju ongi Eesti Vabariigi kõrgemad ametid neist eriti usaldusväärseist mehitatud, kui julgad kärbestest. Laskem end siis austada, märkigem ära!