Pr-trikkide ja kopraonulikult säravvalge naeratusega maksuameti direktori Aivar Rehe pukkiupitamisega on rahandusminister Taavi Veskimägi suutnud enamiku rahvast uskuma panna, et uus ühendatud maksu- ja tolli amet on midagi palju paremat kui vana kirutud maksuamet. Pettus puha!
Hiljuti jättis Riigikohus andmata menetlusload kahele maksuameti kassatsioonkaebusele minu ja Adonis Baltic Timber Groupi kasuks tehtud kohtuotsustele. Sellega lõppes vaidlus küsimustes, kas maksuamet võib firmajuhte igaks juhuks pokri pista, mis on maksusaladus ja kas ametnikel on õigus seda oma suva järgi avalikustada.
Maksuamet usub siiamaani, et tal on õigus mistahes kahtluse korral firmajuht tolle kabinetist kinni nabida ja hirmutamiseks arestimajja toppida.
Mina arvan, et inimeselt vabadust niisama võtta ei tohi, isegi kui tegu ärimehega.
Maksuametil ei olnud õigus.
Maksuamet usub tänini, et võib maksumaksja kohta teavet omatahtsi avalikult meediasse lekitada.
Mina arvan, et mistahes teave, mille maksuametnik on isiku kohta teada saanud oma teenistusülesandeid täites, on maksusaladus ning seda tohib avalikustada vaid isiku nõusolekul.
Maksuamet “eksis” jälle.
Selgus ka, et uue maksuameti seisukohad ei ole nendes küsimustes täna seni põrmugi seaduslikumaks muutunud kui vana ameti omad ning et ameti juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur, kes juba ametikohast johtuvalt peaks olema eriti seadusekuulekas, on hoopis ise seadust rikkunud.
Kas ja millal kohtu poolt seaduserikkujateks tunnistatud maksuameti direktori Aivar Rehe ja peajuristi Amburi riigiteenistusse sobivust ka kaaluma hakatakse? Või on õigem seda küsida alles siis kui on kukkunud praegune valitsus koos rahandusminister Taavi Veskimägiga, kes neid seaduserikkujaid oma valitsusalas ametis poputab?
Indrek Mandre