Lõppenud juuli mitmetel päevadel oli Tallinna tänavatel tunne, et keegi on Ülemiste järve lähedal ühele vanamehele teatanud, et linn on valmis saanud. See, et vesi seekord taevast tuli, ei muuda suurt midagi, sest kogunes see ikkagi Härjapea jõe sängi, kuhu murraks ka järv läbi. Kui jõel on luht, kuhu liigne vesi, mis sängi ära ei mahu, siis Härjapea jõelt oleme me luha ära võtnud ja jõe torusse pannud. Kuid ega see probleemi ei muuda. Kui vesi torusse ei mahu, siis tuleb see rentslikaevude kaudu tänavale saata. Vanema põlve tallinnlased teadsid, et Maakri, Tuukri ja Jõe tänava kandis ei tasu kevadeti keldrites kalleid asju hoide. Riigikontroll oleks võinud nende käest küsida enne kui arhiivi keldrisse viis. Rahulolematud võivad nüüd öelda, et paneme suuremad torud. Paraku on vooluveekogudes asi autoliiklusega vastupidine. Kui autotee on lai, siis saab kihutada. Kui toru või jõesäng on lai, siis voolab vesi aeglaselt. Järelikult jääb vesi põuasel ajal suures torus seisma ja haisema, kui seda sealt välja ei pumpa. Nii tulebki meil leppida sellega, et Ülemiste vanake aeg-ajalt prove korraldab.
Kellele aga linna uppumine kasulik võib olla? Eks ikka linnavalitsusele. Eelarve lõhki ja vesi peale. Siis ei ole katkiseid tänavaid näha.