Targad ajalehtnikud hakkasid aprillinaljadega peale juba enne esimest aprilli. Et kui leht õigel päeval ei ilmu, siis kütame jampsi kohe varem. Või hiljem. Sellest loogikast lähtuvalt võiksin minagi terve selle veeru mingi padaga (mitte pajaga) täita, et ikkagi aprillinumber ja mis kõik ja puha. Aga õnneks on Tegelik Kusekeskus väga tõsine leht ning mingitele huumoviguritele siin juba niisama naljalt leheruumi ei anta.
PEHMED JOOGID LÄHENEVAD
Ühesõnaga tuleb mul taas asuda sõbralikule rindejoonele ning jätkata papa Jannseni, leenin Uljanovi ja martpeeter Ärapanija traditsioonide vaimus. Gazeeta ei pole mitte üksnes kollektiivne terminaator, melioraator ja pantokraator, vaid ka kollektiivne kokk. Ja aprill, uljaanovite-?ikelgruubrite sünnikuu pole kõigest naljakuu, vaid, jah ikka ka va halja kuu. Ma olen viinast kirjutanud ja kirjutan kunagi veel, ent täna ma palju ei kanna. Teie lugemislauale, tähendab.
Tuleb kevväi, tuleb sui, pehmed joogid lähenevad, kasutage ööd, carpege diemit ja lonksake viimased volüümikad, razmahhikad klaasitäied maailma kõige puhtamat eestijooki. Ehk siis loodusrüpset kaevuvett või tema pudeldet ja mittegeneetiliselt modifitseerit universaalsete väärtuste ekvivalenti. Viint, jah. Aga tillukene pits ja härgrämeda söömaaja ette, vahele ning taha.
PAASTUJÄRGNE KURBUS
Mineva kuu ma kirjutasin teile paastust. See oli kole. Ma proovisin täna vaadata Poni-onu (Jüri Pino) (paastu lõpp paistab tuleval nädalal). Ta mahtus mu väikese sõrme taha ära küll. Kui ma mitu sammu objektist eemale astusin. Ta oli minukergune. See tähendab, et ennustus kahekohalise arvuga kirjutatavast kaalust on virk täituma.
Kui kogu Eesti elanikkond võtaks seitsme paastunädalaga alla poolteist puuda per lõustake, oleks rahvastiku kaotus eluskaalus tsirka kolmkümmend neli tuhat tonni. See on kolmkümmend neli miljonit kilo! Turistid ja kodakondsuseta isikud võib muidugi maha arvata, aga ikkagi tuleb üle viiesaja triiki täis vagunitäie puhast eesti ihu. Seda on rohkem kui ükski küüditaja seitsme nädalaga suudaks. Ja kõiges oleks süüdi Poni!
EESTI KANADE MUNAD
Mul tuli kohe hirm nahka. Ma soovitan minna ja osta maitsva pekiga servastatud sealiha ning teha üks rahulik ahjupraad.
Kerge kevade tervituseks aga unustagem rasvakartulid ja kapuhapsased, võtkem kerget külmhernest, aurutagem ta krõbeda praeviilu kõrvale, segagem lihtkerge salat sibulamugulatest ja tomatitest ja sidrunimahla tirtsust, õige väikese õliga. Ning ärgem unustagem, et Suurel Sotsialistlikul Reedel värvivad vene uusrikkad oma Mercedesed kirjuks ning lähevad linnaväljakule koksima. Püsime meie ikka munade juures, eesti meeste munad on ju maailma suurimad.
Ja kinnisilmi usun, et ka eesti kanade omad. A-jee!
