ADOLF UND URMAS
Mis te arvate, miks on vanakurat Adolf Hitler jätkuvalt populaarne? Miks me temast patrame? Sest mis see profülaktilise kaagatamise sildi all toimuv hitleromaania muud on, kui varjatud austus ja imetlus. Ning igatsus. Nostalgia. Samal ajal ka paljudest õilsaid ja häid tegusid sooritanud inimestest ei taha enam keegi õieti midagi teada. Öeldakse: jah, nad olid suurepärased ja targad inimesed ning mõeldakse: aga kurat nendega. Stalinist jahvatatakse ka, kuid see pole ikka see mis Adolf. Miskipärast meenus mulle Adolf kui ma vaatasin Urmas Oti augustivalgusi. Meediateoreetiliselt kehvad saated, vigu nagu loogu, Ott ise vastikult enesekeskne, et mitte öelda ennast täis. Mis tast vaadata? Aga ikka vaatad ning suu vajub ammuli. Ja siis ma avastasin – taust! Taustal on igas punktis õiged ent tasalülitunud, nivelleerunud, lahustunud tüübid, igavad kui vangikongi seinad. Aga Urmas on isiksus nii nagu Adolfgi oli. Muidugi ei kavatse ma neid kuidagi võrrelda. Isiksused nimelt polegi ühetaolised.
SEES ON PAREM
Sihuke kiri on plakatil, kus kujutatakse ilmselt vihmase ilmaga väljas konutavat koera, tühi kuut taamal seismas. Küllap on europropagandistidel lõpusirgel päris krambid pähe löönud, sest jah-sõna üle plakati allservas otsustades nemad selle kokku keeranud on. Minge Euroopa Liitu, mingem Euroopa Liitu, aga jätke koerad rahule. Kui koer on väljas, vaatamata kuudi olemasolule, siis ta seal ka olema peab. Kus ta on. Kas tõesti arvavad eurojutlustajad, et nad on koertest targemad? Kurat, nagu poleks kuulnudki, et koer on kõige targem loom?
RAHAST EI RÄÄGITA
Rahvuskangelane Erki Nool võistles Pariisis sportliku kandi pealt võttes lausa poolsurnuna. Ning kohe räägiti Noole ennastsalgavusest, visadusest jmt. Ei poetatud poolt sõnagi selle kohta, et äkki sundis meest end tapma sõitma hoopis lihtlabane rahapuudus. Unustatakse, et tegu on professionaaliga, kes kogu oma sissetuleku saab kergejõustiku aladest ühe vähetasuvama ehk kümnevõistluse harrastamisega. Ning on teinud seda tasemel, millest enamik meist võib oma alal ainult und näha. Vaevalt on nii suur hulk eesti rahvast kellegi tegemistele kunagi nii innukalt kaasa elanud kui Erki omadele. Sestap võinuks Eesti riik haruldast meest toetada, kuni ta end korralikult välja oleks ravinud. Andnud talle kasvõi kolmandiku sellest summast, mis eelmises loojupis mainitud udukogule?
ORGANISEERITUD KURITEGEVUS
Taas maksti ühelt soojalt kohalt teisele liikuvale riigiametnikule eesti mõttes muinasjutulisi summasid seda küüniliselt hüvitiseks nimetades. Raha näpati loomulikult ei kusagilt mujalt kui rahva, selle seadusliku röövimisobjekti taskust. Tavaline varas ei lähe pihtapanduga ohvri nina ette liputama, Eesti riik aga meedia kaudu ilmselt lõbu suurendamise huvides seda teeb. Umbes nõnda, et näed, koorisin sind jälle, sa jobu, aga mis sa mulle ikka teed! Fuck you! Vennike, kelle kätte järjekord oli jõudnud, sai oma noosi kätte, kamraadid näitlesid käte laiutamist koos ohkimise ja ähkimisega ning pobinaga objektiivsest paratamatusest. Mõnikord saadab seda ka pada nomenklatuurse röövli erakordsest võimekusest suvalisel erialal, mistõttu ükskõik milline summa olevat vaid kommiraha. Meie olusid-kolusid tundes aga võib arvata, et tegu on keskpärase junn-jüriga, kes pirukat haukama pääses mõnusate tutvuste või muude sedasorti sidemete kaudu. Rahval aga ei jää üle asjasse suhtuda muudmoodi nagu ema, kelle tagant ta oma poeg on hiivanud. Oo armas Eesti riik… Raisakullid!
