INIMESED OLID VALVSAD
Veart mees Lauri Aus jäi joodiku rataste alla. Ning kohe tõusis ajakirjanduses hirmus kisa lubamatu olukorra pärast liikluses. Ka vastutavad isikud sügasid nagu ikka oma närtsinud mune ja lubasid – et teevad midagi. Natukene tuleb iniseda, siis ju asi vaibub ja kõik võib minna vanal viisil edasi. Kuni järgmise veart meheni. Seni võivad joodikud rahumeeli alla ajada tavalisi kodanikke. Nagu konni, nagu siile, nagu sipelgaid.
MITTE EI SAA VAIKI OLLA
Euroopa Liidust ei saa olla rääkimata. Nagu ei saa olla haigutamata või peeretamata. See on aktuaalne teema, nagu kõige ebaolulisemad asjad ikka mingil ajal olema kipuvad. Olulised asjad ei ärata huvi ega pane neid keegi õieti tähelegi. See teebki elu põnevaks.
Leht peaks andma oma lugejaile teatavaid näpunäiteid 14. sept. hääletamise asjus. Siin on minu omad: kui hääletad poolt, oled loll, kui vastu, oled puhta segi, kui jätad hääletamata, oled täisidioot. Kes oled sina? Nõnda valigi.
TAPKE PEDESID
Tallinnas kulgeb elu suure pedede diskrimineerimise tähe all. Kesklinnas kupatatakse nad maa alla, kus neile rahumeeli võib üle kurgi anda või pähe kusta. Kõikjal kitsendatakse nende liikumisvabadust kõnniteede kitsendamisega. Kas saab raibetest lahti! Autod vajavad rohkem ruumi, õhku ja päikest!
Avastasin ühel päeval õudusega, et minagi olen pede (jalakäija õige ehk ingliskeelne nimetus pedestrian, lühend pede). Majaseintele on juba hoiatuseks kirjutatud: «Siin elavad peded.» Nn ülekäigukohtades hakatakse teavitama: «Siin surevad peded.» Ja autojuhte samas: «Tapke pedesid.»
OTSE EI-KEEGI
Eesti poliitikud on valmis tegema rahvale suurt kingitust – andma neile võimaluse ise oma armastatud presidenti valida. Et demokraatia oleks natuke demokraatia moodi. Et rahvas on teadagi loll, mis ka kõigi näitajate järgi näib tõele vastavat (Kroonika, seebisarjad, Rüütel jpm.), tuleb nende valitud isa õigusi kärpida pea olematuks. Siis võib juba arvata, kes presidenditoolile kandideerima hakkavad. Ilukõnelejad, munadeta mehed, kaunid vanamehed, paksud naised, pangaröövlid, vanakuradi ämmad ja äiad jmt. Null nulli ja mull mulli järele. Siit meenub juba kuningriiklaste kunagine plaan Rootsi seebikunn nii öelda kohakaasluse korras ka Eestit valitsema kutsuda. Oi jumal, kuidas loll rahvas rõõmustaks!
Edasi tuleks kärpida parlamendi õigusi, sest eks sedagi vali ju rahva-saabas. Ja mis kurat! Nad ju lähevad kuuldavasti koguni nii kaugele, et moodustavad valitsusi. Ning siis seletavad oma sigadusi sellega, et neid on valinud rahvas. Maha needki õigused! Heil Hitler!