PÄRL SIGADELE POSTIMEHES
Geoloogid, kes ajakirjandusliku pahnalaviini seest midagi väärtuslikku loodavad leida, said 14. juunil teenitud tasu Postimehest professor Talis Bachmanni “Halva isehakasuse sündroomi” lugedes. Sellega rikuti jämedalt eesti ajakirjanduse kuldreeglit: lollid kirjutagu lollidest lollidele. Tea, kas polnud sisuliselt sünkroonis muu ajakirjandusega vastlasõitu tegeva Postimehe HIS-valvemeeskond kohal või muutis saabuv suvi kasumi järele hoolikalt passiva silma ähmaseks, ent artikkel, milles on sisu ja mõte, nägi meil üle mitme aja taas trükivalgust. Ning luubi alla võeti paise, mis Eesti ühiskonna laubal juba pikalt ilutseb, ehk laiutav lollus. Justkui putukad tunnevad lollid oma saatusekaaslased feromoonide järgi ära, liituvad, koonduvad. Ja suruvad jõuga mõistuse ja oskused maha. Vaadake kasvõi ringi oma töökohas, olgu see siis era- või mingi muu ettevõte. Kelle ees te koogutate, juhul kui teil üldse veel tööd leidub? Tubli, Bachmann! Järsku õnnestub sul mõne aasta pärast jälle käsi tindiseks saada!

PIKK PÄEVATEE VIIB SIHILE
Eestlane Maako Maatin võitis ralli maailmameistrivõistluste etapi! Põhjus, miks vanajumal eestlased maa peale lasi, hakkab ammenduma, eesmärk täituma. Nüüd peame veel tulema jalgpalli maailmameistriks ning pääsema vormel-1 klassi võidu sõitma ning võimegi kergendusohkega laiali minna. Tee õndsusesse avasid teatavasti eestlane Benton ja haljalalane Padar võiduga Eurovisiooni lauluvõistlusel.

PARTSU REITINGU HUKK
Alles mõne aja eest Eesti päästjaks-pojaks peetava Juhan Partsu reiting on kadumas kus see ja teine. Küll ei ärata Juhan usaldust eurohärraste silmis, küll, mis hullust hullem, ei oska inglise keelt. Ja vanasõna ütleb: mida Juku ei õpi, seda Juku ei õpi.
Ning Johni tast ei saa. Juhani jutt on ebamäärane, tähtis ja paljulubav ilme on säilinud, ent sihtidest ja eesmärkidest, rääkimata nende elluviimisest, pole haisugi. Kõik kipub välja nägema nii, nagu poleks meil ühest rüütlist veel küll. Ja mis ütleb vanasõna: lollim kui üks rüütel võib olla vaid kaks rüütlit. Ei paista Parts-mehike nagu teadvatki, et saatuslikud sada päeva enne starti on juba täis tiksunud. Aga ehk on Juhan nagu mõni muugi eesti asi, et teeb häält ja võtab jalad alla alles Euroliidus. Sinna on aega veel küll. Ja küll.

RIIK JA RAHA
Ilm oli suviselt kuum ja et lugesin Ekspressist kogemata lugu eesti büroo- ja personalikuludest, pidin peaaegu teadvuse kaotama. Pikkamööda sain tasakaalu tagasi, et olla võimeline järeldama: valitsusaparaat on justkui halvaloomuline kasvaja kõhetu eesti organismi küljes. Kasvaja pidu jätkub teatavasti nii kaua, kui organism on võimeline teda toitma. Eesti kasvaja on hetkel üsna optimistlik – äkki õnnestub end haakida suurema peremehe ehk euroliidu külge. Ning küllap hakkabki varsti viimane aeg: demograafiline situatsioon toodab juba pikka aega üha paisuvale kasvajale sedavõrd vähe toitjaid, et aplal loomal varsti nälg võib varuks olla. Seepärast hääletagem Euroliidu poolt, hakkab kergem!