Lugesin Päevalehest lugu sellest, et tantsurahvas soovib endale ehitada ekstra staadionit puhtalt tantsupidude jaoks. Nagu välja tuleb, on planeering juba ammu tehtud ja vaja on vaid “poliitilist tahet ja raha”. Kuradi lihtne, andke vaid pappi ja küll ma siis teile ehitan. Muidugi on tore, kui ehitatakse spetsiaalne tantsupeostaadion, selline oleks maailmas “unikaalne” ja tantsujuhid saaks jälle igal pool uhkustada, kui kõvad mehed eestlased on. Arvestades seda, et tantsupidusid toimub Eestis harvemini kui kuuvarjutusi, on 20 000 inimesele mõeldud staadion muidugi prioriteetne investeerimisobjekt. Kuku raadios andis üks tantsutaate intervjuu, kus ta väitis, et vahepealsel ajal võiks teha staadionil näiteks rokk-kontserte ja järgmine Madonna kontsert võikski toimuda uuel staadionil.
Kamoon, vennad ja õed seal tantsus! Kogu see retoorika rokist tantsustaadionil on jama, et lihtsalt õigustada endale eksklusiivse pesakese ehitamist. Kui palju toimub Tallinnas rokküritusi, mille külastajate arv küünib 20 000-le? Kas teate? Heal juhul üks aastas. Tallinn ei ole Tokyo, kus igal nädalalõpul toimub mitu kümnete tuhandeteni küündiva publikuga üritust ja kontserdikorraldajatel on pinnast puudu. Tegelikult ei tohiks Tallinnas olla probleeme kuni 20 000 inimesele mõeldud muusikaürituste korraldamisega, sest liiga tihti neid olla ei tohigi; rahvast lihtsalt ei tule. Seega peaks praegused kontserdikohad Nokia saalist ja Saku Suurhallist kuni Lauluväljakuni pinnanõudmise ilusasti ära katma.
Kas keegi tantsurahvast on kunagi kontserdiagentuuride käest üldse uurinud, kas neil oleks uut staadioni vaja? Vist ei ole. Esiteks on rokk ja popp midagi liiga triviaalset lugupeetud jalakergitajate jaoks ja teiseks peaks selgemad pead tantsurahva seas vastust juba ette teadma. Naiivsemad tantsurahva seast muidugi loodavad, et kui eurorahadega uus tantsustaadion valmis ehitatakse, siis jooksevad kõik sellele tormi. Tehke endale asi selgeks, enne kui rääkima hakkate! Nagu kas või see, et Madonna jaoks on 20 000-ne staadion liiga väike.