Tiger tiger burning bright In the forests of the night Igaühel on võimalik selgeks õppida Hiina hieroglüüf, mida hääldatakse kui Tai Hu ja mis tähendab suurt valitsejat. See hieroglüüf matkib oma kirjapildis üsna täpselt mustrit tiigri lauba kohal. PROUAD, HÄRRAD JA NENDE TERRITOORIUM Kõige suurem kaslane kasutab ja kaitseb arvatavasti pindala poolest kõige suuremat individuaalset […]

Letseburi (tegelikult vist lätseburi või lötseburi) keel on üks hästi varjatud saladus. Sellest hoolimata, et Luksemburg on eestlaste osatähtsuse poolest Euroopas tõenäoselt esikohal, on Eestiski inimesi, kes ei tea selle keele olemasolust midagi. KIRJAKEELENA PRANTSUSE JA SAKSA, RÄÄGITUD OMA KEELES Meie kaaskodanikud aga, kes Luksemburgis Euroopa institutsioonides töötavad, puutuvad sellega aeg-ajalt kokku, kuigi saavad kõik […]

Truuduse eest president Vladimir Putinile ootab nüüd troon Kremlis Dmitri Medvedevit, kuid silt “järeltulija” on talle kui otsaette tätoveeritud, millest lahtisaamiseks läheb ilmselt vaja valulist operatsiooni. Tulemuseks aga ikkagi rikutud nahk ja arm otsesisel igaveseks. Ning Medvedevi presidendiks valimine ei olenenud sugugi tema tahtest, see olenes vaid kõikvõimsa Putini tahtest. Jääb vaid imestada, miks Putin […]

Minu nooruses oli kapitalism sõimusõna. Siis otsekui paleus. Aga täna räägitakse kapitalismusest üha vähem ja vähem. Nagu polekski teda õieti. Räägitakse börsitrendidest, rahaturgudest, uuest majandusest, marketingist, globalismist – turust üldse ja nii edasi. Jah, kapitalism on muutunud ja asendunud postkapitalismiga. Maailma majandusmudel on muutunud ja uue majanduse keerdkäikudes on tegijad niisugused nähtused nagu maagiline chartreading […]

Minu vastas istub kergelt nohune, end sellest aga mitte häirida laskev Aavo Kokk ja püüab meenutada, millal ta viimati novelle luges: “Ma usun, et viimane oli see Kõomägi novellikogu. Ja enne seda oli ka Kõomägi – tema eelmine novellikogu. Hiljuti lehitsesin ka Tammsaare asju, aga selleks, et vaadata kirjutamistehnikaid. Kirjutan ju kolumneid igal nädalal ja […]

See vana raamat kandis pealkirja “Mikael Karvajalg” ja teine osa “Mikael Hakim”. Mika Waltari kirjutas need mõni aasta pärast Teist maailmasõda ja küllap sellest sõjast mõjutatult. Kuna Eestis mingil moel veel sõda jätkus, siis need raamatud otsekohe üle Soome lahe ei purjetanud. Kuid mõne aastaga jõudsid nad üle Atlandi ookeani ning Torontos tegutsenud kirjastus Orto, […]

Minu poisipõlve kõige õnnelikumad päevad olid siis, kui mu armas vanaisa Mihail Ignat haiglas oli. See juhtus suvel, olin vaba, koolis oli vaheaeg. Magasin vanaisa suures kabinetis, kus oli koos kogu tema raamatukogu. Toa seinu katsid riiulid ja riiulikesed. Ruum oli maast laeni raamatuid täis. Siin oli rohekas Brockhaus, roosa Larousse, stalinliku entsüklopeedia sinised köited. […]

1. Erakkonna, Tartu NAKi, TNT aeg ei ole mu jaoks lihtsalt killuke kirjandusloost (mis ta nüüd juba on), vaid üks suhteliselt päikseline, boheemlik, siurulik peatükk mu enese elust. Ma ei ole kunagi kuulunud sedavõrd mingisse rühma, tundnud toda teravat grupiidentiteeditunnet rohkem, kui TNT päevil. Ei enne ega pärast. TNT-st lahkumise hetk oli üks mu valusamaid […]

* Jaan, te saite 82 – suurepärane iga göötelike kõrguste tarvis. Kuidas mõtestate lahti oma saatust? See kujunes üldisel kohutaval taustal, kuid realiseerus huvitavate üllatustega. Ma elasin pöörete ja nihete huvitavatel aegadel ja jäin ellu. Ma andestan saatusele kõik tema sigadused ja tänan teda kõigi heade asjade eest. Ta lubas mul saada kirjanikuks, aga võinuks […]

Vene filosoof ja esoteerik Pjotr Uspenski* (1878-1947) on jaganud oma esimeses trükis 1913. aastal ilmunud esseekogus “Taro sümbolid” ajaloo kaheks.2 Vaadates raamatus Pariisi Jumalaema kirikust alla, mõtiskleb Uspenski selle üle, et inimkonna elus on selgesti jälgitavad kaks liini. Üks on all tänavatel tõttavate inimeste ajalugu, mida võiks nimetada ka kuritegude ajalooks. Kõik selle tähtsamad pöördemomendid […]