M IS ON SELLE NÄITUSE FENOMENIKS? “Isikupära/Individuality” on muutunud juba traditsiooniks. Kui neli aastat tagasi alustasime esimese näitusega Haapsalus, ei lootnud graafiliste disainerite poolt suurt osavõttu. Ja oli ka varuplaan. Seda õnneks vaja ei läinud. Usk, et headel kujundajatel, kes päevast päeva täidavad klientide tellimusi on peale professionaalsuse veel midagi nupus tiksumas, osutus tõeks. Vahepeal […]

Majandusanalüütiku ja aeg-ajalt Keskuseski lugejatega oma kultuurihuvi jagava Hardo Pajula (mõnede sõprade poolt Majandusteaduste Traktoriks kutsutud) juurde saabudes selgitab ta mulle, et pole kunagi olnud mingi raamatuneelaja, kuid üsna pea saan ma aru, et oma lugemuse pärast ei peaks enamiku oma teadlikust elust finantsmaailmas veetnud Pajula küll muretsema. VÄHJA-TIIDU MAJANDUSNÕUNIKUST MANNI JUURDE Pigem meeldib talle […]

Eesti proosas domineerivad keskealised ja vanemad mehed ja naised, kuid see ei tähenda, nagu meil puuduks nooremad autorid, kes kirjutavad täitsa häid teoseid. Kohati on need isegi üsna jõulised ning viimastel aastatel on neid ilmunud rohkem, kui käesolevasse ülevaatesse mahub. Sestap ongi mõistlik heita pilk mõningatele autoritele, kes kas pakuvad ise rohkem huvi, olles kirjutanud […]

Heliseb-kõliseb” oli selle kirjutamisaega ja -protsessi arvesse võttes üsna imelik teos. On praegugi. Mõnes mõttes justkui ajastu lakmus, tuleb koos autoriga 1960ndate lõpul noorte suvepäevadelt esinemast, aga võtab oma esmase vormi hullaris, siis KGB eeluurimisvanglas ning saab valmis teisel sutsul hullaris, Paldiski maanteel, avaldatud on aga veelgi hiljem. Ja kujuneb autori, keda senini oli peetud […]

Lõpetasin eelmine aasta ülikoolis bakalaureuse astme ja sain lõputöö eest A (suurepärane). Teate miks? Sest mul oli ilus kleit. Üks mu kursavend ütles nii. Ja see ei olnud kindlasti mitte nali. Muide, mõni poisslaps sai ka A, aga neil oli bakatöös vist mingi iva ka sees, sest nende ülikondasid ei kommenteeritud. Kutid omavahel lihtsalt patsutasid […]

Kiire majanduslik areng, dekoloniseerumine, liberaalne immigratsioonipoliitika kombineerituna sissesõitnute kõrge sündivusega on tänaseks tekitanud Euroopas umbes 20-miljonilise islamikogukonna. Viimase 40 aastaga on nende arv kasvanud Lääne-Euroopas riikides 20-40 korda. Kui näiteks 1973 oli Prantsusmaal umbkaudu miljon muslimit, siis praeguseks 5-8 miljonit. PEA LIIVA ALL Muslimite enesetunnetuslikuks rajajooneks Euroopas võib pidada 1989. aastat. Teherani Raadios 14.02.1989 etteloetud […]

Igasugust on ju nähtud. Vähe on, mille üle veel imestaks. Ometi, kui keegi sõber või tuttav ilmub välja kurnatud ilmega ja ütleb, et “ega ei mindud eile kasiinosse, ei mindud, jee!” on väike hämmastus keres küll. Oh, mees, mida sa sinna otsisid, kas sa siis ei tea jne. Lausa murega vaatad inimese üle. Kaks jalga, […]

Eesti arhitektuuripärand jõuab ajakirjandusveergudele enamasti negatiivses võtmes: jälle on üks vana objekt arendajatel risti jalus. LINNA VÄÄRTUS Oma õpinguteajast Roomas mäletan seda tunnet, mis mind valdas, kui nägin maja, mille esimesed korrused olid Caesari-aegsed ja viimasel riputas naine pesu kuivama. Sel hetkel hakkas ajalugu elama. Täpselt sama tajusin sel kevadel Jeruusalemmas Kristuse Hauakirikus ja mitte […]

Aastas tehakse pealt saja viiekümne lavastuse. Ja ega siis teater üksi. Usutavasti pole meil mitte iialgi toimunud nii palju kontserte ja kõikvõimalikke ning igat masti ja karva kultuuraüritusi, kui viimase aasta jooksul. Hämmastav. Ja sealjuures jätkub vaatajaid nagu muda, mingit väsimust küll ei märka. Ka raamatuid trükitakse vabariigis rohkem kui kunagi enne. Mis seal salata, […]

Film on pilguheit ühele lõigule nõukogude kinoajaloost, milles balti näitlejatel oli täita üks teatud roll. Ühtlasi on see ka film kunstniku vastutusest ja valikuvõimalustest. Filmi peategelasteks on legendaarsed balti näitlejad – TÕNU AAV Eestist, ULDIS LIELDID?S Lätist ja Leedu näitleja ALGIMANTAS MASIULIS, keda on nimetatud ka Nõukogude Liidu “teeneliseks fa?istiks”. SAKSA SÕJAVÄEMUNDER SELGA Olles kodumaal […]