Tartu. Botaanikaaed. Lilled õitsevad. Põõsad vohavad. Suvi. 2008|. Etendus “Noorte Hääl”. EÜE-st. Tegelikult pidi see tükk juba aasta aega tagasi vaataja silma ette tulema. Ühes teises kohas. Teiste tegijatega. Märt Meose juhitava MTÜ R.A.A.A.M toodanguna. Pidi tulema Munamäe vabaõhulaval, see Mart Kivastiku näitemäng. Tekst, mis räägib EÜE-st. Räägib ausalt, nagu autor lubab. Sellest, mis toimus […]

National Theatre korraldab juba kümnendat aastat oma igasuvist festivali nimega Watch This Space. Üheks tõmbenumbriks on teatrimaja esine väljak Thamesi lõunakaldal, mis kaetakse muruvaibaga ning moondatakse omalaadseks vabaõhu-elutoaks, mis sobib hästi ka esinemispaigaks. Festivali põhirõhk on vabaõhuüritustel ja see annab muidu küllaltki akadeemilise olekuga Nationalile suviselt mängulise ja lõbusa näo. Teater võõrustab suvel ligi 600 […]

Priit Raud on ikka kõva mees, midagi pole öelda. Kanuti Gildi SAAL, Augustitantsu festival, servapidi NU Performance festival ja loomulikult Baltoscandal on need neli vaala, mida ta veab. Purustav professionaal. Ja need neli sündmust on meie kultuuripildis asendamatud, vastuvaidlematud ja, noh, on. (Ja katkematu karmavõla saab kultuuriminister, kes mistahes kokkuhoiu põhjendusel nende rahastamisele kriipsu peale […]

Algas see “Eesti ballaadidega”, mis heleda laksuga nõukaaegses küünis kõikidel korraks vähemalt hinge kinni lõi, jätkus “Eesti naiste lauludega” ja loogilise lõpuna suubus ja sublimeerus “Eesti meeste lauludesse” juuni alguses Kultuurikatlas. (Mille kohta siiamaani – kurat ja perse! – pole linnavalitsuse poolt mitte mingisugust otsust – et kas tuleb jaht või ei tule – kurrrrat […]

1923. aastal ilmutas Anton Hansen Tammsaare oma kõige müstilisema jutu “Pöialpoiss”. Novell on esitatud polguülema jutustusena. Sõjast laastatud maastikule ilmub helevalge kaunitar – preili Kurella, kelle suureks sooviks on ohvitseriga tutvuda. Polkovnik hoiab väga oma koera, keda Kurella püüab ära osta. Polkovnik ei müü oma koera. Veendudes, et kaunitar on veidi hajevil ja irooniline ning […]

Juba neljandat aastat peavad ökoterroristid Tartu lauluväljaku muruosal pidu nimega Plink Plonk. Päev ja öö täis kvaliteetset muusikat ja ilusaid inimesi. Sel aastal on oodata esinejaid Tartust Jaapanini, kõlab muusika elektroonilisest stoner-rockini välja. Ühena artistidest saabub Soomest peaaegu orkestritäis muusikuid, kes koonduvad nime alla Scandinavian Music Group, mis teeb soomekeelset folgi ja kantri mõjudega mahedat […]

Küsige tänaval tavainimeselt, kui palju ta teab eesti rahvamuusikaansambleid. Vastus on kõige tõenäolisemalt Kukerpillid, Justament ja Untsakad. Mõni eriti debiilne pakub vast ka Meie Meest. Tegelikult on Eestis folki kapaga. Festivalid, plaadid, kontserdid, kõik on olemas, aga läheb mainstream-raadiost ja tavainimesest suhteliselt mööda. Zetod, noored kutid Värskast, on ukse paokile teinud. Nad on raadiote playlistides, […]

Reklaamitegijatel ja kirjameestel on pealiskaudsel vaatamisel mitmeid ühisjooni. Loetleme neist mõned: mõlema kohta eeldatakse, et nad on loomingulised tüübid, et nende tööprodukt mõjutab ühiskonda, samuti on tuntumad neist avaliku elu tegelased jne. Nad esindaksid nagu ühe mündi kahte poolt. Õnneks elame aga Eestis, kus selget piiri kirja ja reklaamitsurade vahele tõmmata ei ole suurt pointi. […]

Mihklit kohtab teinegi kord hirmus ootamatult. Tatsad sisse mingisse täiesti koledasse nurgatagusesse õllekasse, mis avastatud kunagi pikema ürituse käigus, õhtusel ajal ja segases seltskonnas ja seal tema järsku istub, kaabu viltu, käsi põse all, poolik kahtlane õlu ees. Ümberringi koristamise seebilõhnad ja mingi kopitus, mis keldrikõrtsides hommikupoole tunda on. Istub seal härra kirjanik, pilk sügav […]

Kõigepealt nägin Sõpruse kinos vene filmi “Tagasipöördumine ellu”, kus Leonhard Merzin mängis peaosa, krimitüüpi, kelle Vene vangilaagrite veteran Ahto Levi ehk Saaremaa poiss Leevi Lippu oma autobiograafilisse romaani sisse kirjutas. Merzin, teadagi, tegi filmides ainult puhast kulda (no kooliõpetaja Laur “Kevadest” tuleb teil ju kohe silma ette). Õieti ise midagi tegemata, oli ta lihtsalt sündinud […]