MILLAL TARTU KAARDISTATI: Eesti teiseks üldlaulupeoks valminud Tartu haruldast plaani (1879 ?) tutvustab Eesti ajalooliste kaartide uurija Tõnu Raid. Raid on ka raamatu „Tartu ajaloolistel linnaplaanidel“ autor.
Siiani on ebaselge esimese eestikeelse Tartu linnaplaani ilmumise aeg. 1857. aastal toimus baltisakslaste esimene avalik laulupidu (festival) Tallinnas, nende teine laulupidu toimus Riias 1861 ja kolmas oli jälle Tallinnas 1866. aastal. Tuntud arstiteadlane, kultuuriloolane ja kaardikoguja Ilo Käbin esitas Rahvusraamatukogule 1998. aastal tema käes säilinud kaartide-plaanide nimekirja, milles üllatuslikult esineb „Tartu linna plaan“ aastast 1869. Sel aastal toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. Tõenäoliselt avaldati selle sündmuse puhul ka Tartu linna plaan, kuid siiani ei ole ühtki eksemplari sellest plaanist leitud. Käbinist säilinud kaartide hulgas seda plaani ei ole, nii kinnitas tema poeg Toomas Käbin 2013. aastal.
*
Kirjandusmuuseumi töötaja Vello Paatsi andmeil ilmus esimene oletuslikult eestikeelne Tartu linna plaan hoopis 20.06.1879, päeval, mil algas eestlaste II üldlaulupidu Tartus. Postimehe neljandal küljel ilmus sel puhul asjakohane teade linnaplaani müügi kohta (vt digiteeritud Eesti ajalehed, DEA). Kas selle plaani ilmumine kuidagi ka laulupeoga seotud oli, jääb kuulutusest selgusetuks.
Kindlalt teadaolev eestikeelne linnaplaan Tartu kohta valmis 1883. aastal, mil Ado Grenzstein avaldas Oleviku lisaväljaandena Eesti ülevaatekaardi idapoolsed lehed koos Tartu, Narva ja Paide linnaplaanidega. Järgmine eestikeelne Tartu linnaplaan ilmus tõenäoliselt alles 1906. aastal Kaarel Tasaku ja Johannes Leopold Jürgensi „Geografia õperaamatus“. Selle linnaplaani koostas Jürgens, mida kinnitab plaani alumisel paremal nurgal olev kiri „J. L. Jürgens fec(it)“. Mõlemad linnaplaanid on esitatud raamatus „Tartu ajaloolistel linnaplaanidel“, mis ilmus veebruaris 2015 (vt joonist 83 ja 98).
*
Eesti Muuseumide Veebivärava (MuIS) kaudu Tartu linnaplaanide olemasolu uurides jõudsin tänavu märtsi keskpaigas üllatava leiuni. Otsisin sõnadega „Tartu linna plaan“ ja sain 24 vastust. 21 neist oli esindatud üsna abitu ja sisuvaese kirjeldusena, kolm plaani olid aga digiteeritud. Üks neist plaanidest asub Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogudes. Veebiväravast sain ka viite fotokoopiale Tartu linna plaanist (ETMM_10465 Mo 259:1/6:12). Muuseumis kohapeal materjaliga tutvudes märkasin väikeseformaadilise foto tagumisel küljel pliiatsiga õrnalt kirjutatud märkust – originaal Kirjandusmuuseumis, EKLA. Nüüd ei olnud raske pöörduda Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise arhiivi töötajate poole ja juba päev hiljem sain suurepäraselt skaneeritud faili Tartu linna plaanist (F79m, 18, 2), millest siinkohal ka koopia esitan. Kuid mingit viidet mõõtkava või ilmumise aja kohta polnud kusagilt leida.
Plaan on koostatud tõenäoliselt mitte varem kui 1879. Sellel on esitatud juba 1876 valminud Tartu jaamahoone ja aasta varem valminud Tapa-Tartu raudteelõik. Meid huvitaval mustvalgel linnaplaanil on selgitavad tekstid, tänavate ja linnaosade nimed on saksakeelsed ning käsitsi kirjutatud. Ilmselt on alusmaterjaliks kasutatud Laakmanni juures trükitud Tartu plaani teist väljaannet, mis ilmus tõenäoliselt 1878 lõpus või 1879 algul, sest selle Laakmanni plaani raami all on järgmine märge: Tsensori poolt lubatud 31.08.1878.
*
EKLA-s oleval linnaplaanil on raami kohal eestikeelne pealkiri „Tartu linna plaan“ ja raami all märkus „Trükitud Wilhelm Just’i* juures Tartus, Wene poodide wastu“. Linnaplaanist on näha, et see pole originaalplaan algupärase ja puhta joonisega. Tegu on kindlasti koopiaga mingist varem ilmunud linnaplaanist, mille paremasse serva on paigutatud linna tähtsamate hoonete nimekiri saksa keeles, mis on numbritega ka plaanil näidatud. Sarnaselt vormistatud linnaplaani on kasutatud ka Tartu linnavalitsuse poolt 1885. aastal väljaantud korralduses „Dorpater Bauordnung“ (vt Tartu ajaloolistel linnaplaanidel, joonis 85), mille raami alt võib lugeda „Lith. v. H. Laakmann, Dorpat“.
Mõlema väga sarnase linnaplaani raami sisse mahutatud tänavavõrgu, linnapiiride ning selgitavate kirjade paigutus ja vormistus on täpselt sama, kuid W. Justi trükitud plaani raami nurgad on natuke erinevalt kujundatud. Oluline erinevus kahe plaani vahel on vaid selles, et Bauordnungi juurde kuuluval plaanil on ehitusmaterjalide kasutusrajoonid värviliselt esitatud ja linna tähtsamate hoonete nimekiri on asendatud ehitusrajoonide leppemärgiga.
*
Kindlasti jääb ebaselgeks, kas „Wene poodide vastas“ trükitud linnaplaan ongi see laulupeoks välja antud plaan, mille kohta Postimees 1879. aasta 20. juunil kuulutuse avaldas. Et tegu on eestikeelsele tarbijale mõeldud trükisega, seda näitavad eestikeelne pealkiri ja lisatekst raami all. Pealkirja tekst võib olla ka vihjeks, et linnaplaan on tõesti laulupeolistele kasutamiseks valmistatud. Kui asi ongi nii, siis on üles leitud pikka aega otsitud eestlaste II üldlaulupeo tarvis valmistatud Tartu linnaplaan. Selle leiu põhjal teame täpselt, et esimese täielikult eestikeelse linnaplaani valmistamise au jääb esialgu veel Ado Grenzsteinile.
*Wilhelm Johann Adolf Just sündis 13.07.1849 Kukulinna mõisas saksa perekonnas (Luteri kiriku Äksi koguduse saksa pihtkonna sündinute nimistu; Saaga). Täpne surmadaatum on 28.05.1902 (Luteri koguduste personaalraamatute nimeregister, EELK Tartu Jaani kogudus; Saaga).
Ado Grenzstein avaldas Oleviku lisaväljaandena Eesti ülevaatekaardi idapoolsed lehed koos Tartu, Narva ja Paide linnaplaanidega.
Tartu kaardistamisest
Tartu nime leiame esimest korda Olaus Magnuse 1539. aastal valminud kaardilt Carta Marina.
Esimene ja tänaseni säilinud Tartu linnamüüri plaan on pärit aastast 1600, see on Rootsi ohvitseride töö ning asub Rootsis Sõjaarhiivis. Tõenäoliselt oli poolakail juba 16. sajandi teisel poolel, nende kartograafia hiilgeajal, olemas ka Tartu linna kohta mingit plaanilist materjali, kuid siiani pole selle kohta mingeid viiteid leitud. Samas on teada andmeid, et Ivan IV raamatukogus oli mitmeid Liivimaa ja tema linnade kohta käivaid plaane ja kaarte juba Liivi sõja ajal (1557–1582). Kõik 17.–18. sajandil valminud varajased linnaplaanid on käsitsi koostatud.
Tartus trükiti esimene linnaplaan Tartu kohta ajavahemikus 1825–1836 tõenäoliselt Schlateri trükikojas. Tartu linnaplaane on valmistanud peaaegu kõik Liivimaa tuntumad maamõõtjad – Dreyer, Sengbusch, Anders, Zeibel, Ellram, Galmeister – ja trükkinud vist kõik Tartu trükkalid alates Höflingerist kuni Laakmanni, Justi ja Mattiesenini.
