TERE TULEMAST, SELTSIMEHED ERLEN, POLES JA AVRIL! Paralleelselt inimverest tiine tegevusega põlistati Nõukogude Venemaa algusaastail „töörahva uhkust“ igal rindel. Sealjuures ka uutele kodanikele spetsiaalseid revolutsioonilisi nimesid välja mõeldes. Juku-Kalle Raid sirvib vanu dokumente ning tutvustab, milliseid kentsakaid nimesid inimestele Vova, Marina või Ženja asemel passi kirjutati.
Kui nüüd minna kohe pealkirja kallale ja katsuda vastata küsimusele, kas nõukogude pederast eksisteeris, siis võime üsna kindlalt vastata, et ei eksisteerinud. Vähemalt ametlikult mitte, sest mainitud tegevus oli karmi paragrahvi all (alates 1920. aastate lõpust) ja üldiselt ei tahtnud õigeusu rangest ruumist sajanditepikkuse vaimse geneetika kaasa haaranud venelased nimetatud kahtlase kombestikuga laiemalt rinda pista.
Küll aga võis „pederast“ tähendada hoopis midagi muud, millest kohe räägimegi – ehkki peab ilmseks kurvastuseks nentima, et ülima tõenäosusega ei olnud olemas ka allpool kirjeldatavat pederasti. Ometi – teatud allikate järgi võis Pederast olla hoopis üks ilus poisslapse nimi.
Uus aeg nõuab uusi nimesid
Miks selline pederastlik teemapüstitus? Vektor, Vors, Fed, Lagšmivara, Lorierk ning Mõslis – mis- või kesasjad need on?
Kõige lühemalt – inimesed, Nõukogude Venemaa kodanikud, täpsemalt nende nimed. Revolutsioonilise moeröögatuse tagajärg panna lastele nimesid uhkelt kõlavate suurte juhtide, tööstuslike terminite, võidukate ajaloosündmuste jm taolise esisilpide lühenditena. Nii moodustusid seniolematud sõnad ning neid nimesid ei pandud mitte üksnes lastele, vaid paljud komnoored vahetasid oma nimed asjakohasemate vastu ka ise. Nõukogude algusaastail oli see tehtud võimalikult lihtsaks – saamaks lahti ühiskonda sügavalt juurdunud õigeusu (ka nimede) pärandamisest, võis nime vahetada vaid avalduse esitamisel ning pisikese riigilõivu maksmisel, mille eest sai umbes paki suitsu.
Tööliste uhkuse – revolutsiooni – ülistamine käis niigi kõigil radadel: ümber nimetati linnu, külasid, asutusi, 100 aastat tagasi andis aga partei välja ametlikud soovitused pärast revolutsiooni sündinud laste nimede kohta. Õigemini, juhendi, kuidas värskeid maimukesi võiks kutsuma hakata, et vältida stagnantlikke tsaariaegseid ning õigeusu taustaga nimesid. Äärmiselt pidulikus, groteskses ning pateetilises kirjas paber väitis, et iga komnoore kohus on põlistada revolutsiooni ka isiklikus elus, väljendada vaimustust ning olla sportlik, eesrindlik ja tubli. Ka siis, kui töövahenditeks on uued imikud.
Kiriklik ristimine ning igasugused kiriklikud nimed ei olnud out päris esimesest oktoobripöörde järgsest päevast, vaid ennegi – juba 1917. aasta veebruarirevolutsioon kangutas ühiskonda ilmalikkusele. Ent silplühendeid veel välja mõtlema ei hakatud, pigem kasutasid teadlikumad avangardsed ringkonnad lihtsalt lääne nimesid (ka hüüdnimedena, milline traditsioon pidas huvitaval kombel alternatiivsetes seltskondades vastu Nõukogude Liidu lagunemiseni, millest aga allpool). Ent uus aeg, mida keegi maailmas polnud veel kogenud, nõudis täiesti uusi nimesid, mida kellelgi polnud veel olnud. Just niimoodi kirjutas Pravda juba 1918. aastal, aga ka veel 1920ndate lõpul.
Silbid tulevad appi
Kes akronüümide mõttele inimnimede kasutamisena tuli, on raske öelda, üldiselt aga usutakse, et esimesed sellised nimed – silbid erinevatest sõnadest, millest saab moodsa kutsungi – pärinesid Lunatšarski kontorist, kes oli Lenini juures Hariduse Rahvakomissar (võrdub tänapäeval ministri ametikohaga) ning tegeles üldse kõikvõimalike kunsti- ja inimkunstiküsimustega, sealhulgas propagandakirjandus ning skulptuuride rajamine. Lühendite lugu on loomulikult vanem kui lühendnimede lugu: nagu öeldud, pisut enne hakati lühendama asutustenimesid ning lühendati ka olulisi loosungeid.
Näiteks 1917. aasta lõpuks oli selge, kuidas tähistada 1918. aasta 1. maid. Ja seetõttu mäletavadki paljud venelased sõna „Dazdrapermoi“, mis siis tähendab lühendeid sõnadest „elagu“, „esimene“, „mai“. Või siis lühendinäitena ülimalt levinud tervitusvorm „fizkultprivet“, mis on sümbioos „kehakultuurist“ ja „tervitusest“. Selle eestikeelne vaste võiks olla „Kehakulter!“ või midagi sellist.
Ja seda kasutatakse iroonilises võtmes Venemaal tänaseni, eriti baari sisenedes.
1920ndate nõukogude noor aga, kes „Fizkultprivet!“ hõikas, võimles palju, oli vormis ning võis kokku klopsida imelisi inimpüramiide – maksab vaid vaadata vanu fotosid kõikvõimalikest pidupäevadest, mil Moskvas tribüüni ees veerevatel alustel sihandseid inimestest koostatud tähendusrikkaid kompositsioone riigijuhtide nina alt mööda veeti.
Vanad kangelasnimed
Seoses revolutsiooniga ei teinud võidukäiku siiski ainult loosunglikud nimed, vaid samal ajal puhkes õide teinegi mood – kiriklikele nimedele vanavene ja vanaslaavi nimede eelistamine, mis pidi samuti hukka mõistma feodaalse ajastu, süsteemi ning juhtima tähelepanu kolme vene kangelase aastatele ning arvukaile vanadele legendidele. Sellised nimed olid Svetozar, Peresvet, Mstislav, Miloslav, Ljubomir, Wanda, Vladislav. Aga tõepoolest ka kolme vene mütoloogilise vägilase eeskujul Ilja, kes teatavasti oli Muromets, Dobrõnja (Nikititš) ning muidugi ka kogu aeg nimena kasutatud Aljoša (legendides Popovitš).
Suurele osale vanadest vene nimedest oli kirikukalendris küll oma pühak leitud, ent iidsed nimed muutusid siiski laialt kasutatuks. Huvitaval kombel toimus ka Nõukogude Vene algaastatel teatud äraspidine ärkamisaeg, mil tõsteti au sisse slaavlaste muistsed teod, vabadusiha vaprus ning komme vaenlasele mitte mingil juhul alla vanduda. Täpselt samasugust asja kohtame mitte vaid eestlaste 19. sajandi ärkamisajas, vaid ka Eesti Wabariigis välja antud kirjanduses, kooliõpikutes ning ametlikes käsitlustes, seda eriti pärast Konstantin Pätsi riigipööret.
„Ajudeta“, „Kätetu“, „Lollpea“ jt asjaomased
Lühendnimesid kasutati Venemaal õige pika perioodi jooksul. Veel 90 aastat tagasi, 1927. aasta jaanuaris teatas Krasnaja Gazeta, et NKVD taasavaldas iga-aastase (!) ringkirja, mis aitab vanemaid mitte vaid vastsündinutele ajastukohast nime leida, vaid 1927. aastast alates kehtis seadus, mille kohaselt võisid vanemad oma lapse tavapärase nime revolutsiooniliseks muuta ning see oli lubatud kuni lapse 3. eluaastani. Nime muutmiseks oli vaja perekonnaseisu ameti registriosakonnale esitada avaldus ning vanemate isiklikud andmed, sest kahtlase minevikuga kodanikel – nagu kulakud, kodanlased ja tsaariaegsed tšinovnikud –, seda võimalust ei olnud. Loomulikult jäi lahkelt alles ka võimalus muuta ära oma iganenud nimi.
Ka 1929 tuletas keskajakirjandus meelde, et vene rahvas võib tänu 1917. aasta sotsialistlikule revolutsioonile vabalt ise endale nime valida. Ja tegelikult ei olnudki kõik nimed seotud suurte juhtidega, vaid ringlusse läksid ka „igapäevasemad“. Venemaa arhiivides (ja eriti just 1990. aastate uurimustes) on neidki kajastatud, näiteks nagu Iskra (Säde), Pobeda (Võit), Svoboda (Vabadus), Oktjabrina (Oktoobrilaps), Miroslava (Au Rahule). Muidugi ka tüdrukunimed Lenina ja Stalina jne.
Üldiselt oli aga nende aastate nimedel kindel tähendus, mida täna esimese hoobiga mõista ei pruugi. Näiteks – ka praegu Venemaal küllaltki sageli kasutatav nimi Renat (tütarlaps vastavalt Renata) koosneb (suure tõenäosusega tänapäeva Renati enda teadmata) tegelikult sõnade revolutsia, nauka, trud (revolutsioon, teadus, töö) esimestest tähtedest.
Kindlasti peab mainima, et sel ajal vahetati massiliselt ümber ka perekonnanimesid – või pandi neid alles esimest korda, täpselt nagu Eesti Wabariigi territooriumil suur osa setodest oma esimesed perenimed sai – alles 1920. aastate alguses. 19. sajandi lõpuaastail oli 75% Venemaa inimestest perekonnanimeta ning süstemaatiliselt hakkas perenimesid panema alles nõukogude võim – ja tegi seda 1930ndate lõpuni.
Just siis vahetasid vähesed perenime omanikud, nördinud talumehed ja häbelikud töölised, ära õelate mõisnike pandud perekonnanimed nagu „Ajudeta“, „Peatu“, „Kätetu“, aga ka „Lollpea“ või isegi „M_nnitu“ jne.
Meie kangelane, Pederast Pederastovitš
Aga tagasi algusesse, elik Pederasti juurde. Aastakümneid on Venemaal liikunud legendid – kindlasti juba 1960ndatest –, et nendes pikkades, partei soovituse järgi koostatud nimekirjades, leidus ka seninägematu poisslapse lühendnimi – Pederast.
Esmapilgul ei olegi selles midagi imelikku; sõnal „pederast“ on täna hoopis teine tähendus, vaieldamatult 1920. aastatel seda sõna ei teatud. Meenutame näiteks, kuidas kirjanikud Ilf ja Petrov oma 1928. aastal avaldatud teoses „12 tooli“ kohutasid lugejaid hirmuäratava terminiga „homoseksualism“, mis inimestel juhtme kokku ajas. (Nimelt figureeris raamatus tegelane Ellotška, kelle sõnavarasse kuulus 33 väljendit, aga tema sõbranna Fima Sobak oli haritud tütarlaps ning omas palju peenemat leksikat, kuhu kuulus ka „homoseksualism“).
Homoseksualism polnud toona veel kriminaalkuritegu, ent Ilf ja Petrov said haritud tütarlapse Fima ning homode eest siiski kultuurilehes võtta.
Meie käsitletav termin on aga palju raskekoelisem.
Kes oli siis see salapärane nõukogude Pederast? Pederasti on tõlgendatud mitut moodi ning mitmetes artiklites. Enimkasutatud on variant „Передовое дело радует Сталина“, mida oleks ehk õige tõlkida „Eesrindlik Tegu Rõõmustab Stalinit“.
Muuseas, paarkümmend aastat tagasi levitati Moskvas kõlakat, et sealse Tehnikaülikooli lähistel Baumani tänaval elavatki keegi härrasmees Pederastovitš, mis viitab justkui legendi tõepärasusele, Pederasti pojale. Ehkki isiklikult mina pole näinud Moskvas kedagi, kes oleks oma silmaga näinud kedagi, kes oleks näinud ülalnimetatud ja paljukiidetud Pederastovitši.
Ilmselge tõsiasi on paraku see, et Pederastovitši olemas olla ei saanud. Suure tõenäosusega. Stalini ainuvõimu haaramise ajaks peetakse 1928.–29. aastat, ent siis hakkas tasakesi uute nimede suurem entusiasm juba üle minema. Ning Stalinile pühendatud lühendeid pole ka väga palju teada, hoopis rohkem leidub muidugi Lenini väänamist, aga palju on mõeldud ka Trotskile, Dzeržinskile, isegi Lunatšarskile, Kamenevile ja Zinovjevile – nendele tegelastele, kes tegelikult oktoobripööret juhtisid. Sest tõsiasjaks jääb: pöördeajal oli Stalin reaalsuses veel teise või isegi kolmanda ešeloni revolutsionäär.
Nii võimegi Stalinile pühendatud Pederasti pidada kas hiliseks armastusavalduseks või siis lihtsalt väikeseks naljaks maailma veriseima mehe üle.
Närtsinud porgand
Ootuspärasel kombel ei jäänud vene revolutsioonilised loosungnimed vaid Venemaale, vaid muutusid populaarseks ka muude riikide kommunistide seas, olgu selleks prantslased, itaallased või hispaanlased. Samuti oskame kodumaiseski kultuuris osutada toonastele lühendnimedele, võetagu kasvõi kunstnik Vilen Künnapu, kelle eesnimi tuleb Vladimir Iljitš Lenini lühendamisest. Või siis veel 1960ndatel, mil mõnigi uskus veel helget sotsialismi, Eestiski aeg-ajalt pandud poisslapse nimi „Vladlen“, mis on samuti Vladimir Lenini mugandus.
Vene revolutsiooniliste nimede helge päev ei kestnud kaua, sest küllaltki vara mindi selle kombega õhtule. Paljud kommunismiehitamise käigus juba jahtunud kommunistlikud noored vajusid mõttesse ning hakkasid 1930. aastatel, mil ka Nõukogude Liit ise muutus Stalini valvsa pilgu all palju konservatiivsemaks ning verisemaks, tavaliste Ivanide, Vassilide, Mašade ja Žannade juurde tagasi pöörduma.
Stalinistlik režiim toetas traditsioonide taastulekut vägagi, sest tegelikult lõpetati tasakesi ära kogu Nõukogude Venemaal pärast revolutsiooni möllanud avangard, mis ärples teatrites, kakles kunstis, laias luules, mässas miitingutel, klubides ning tänavail.
Porgand Majakovski taskus närtsis ära, poeedi peast 1930. aastal leitud kuul oli kui avangardsema ajastu huku sümbol, loovikud koguti kokku partei poolt hoolsalt valvatud erialaseltsidesse ning kogu suure maa vallutas reeglipärane sotsrealism, kuhu igasuguste kodanike fantaasiatel asja polnud.
Midagi ei kao kunagi
Fantaasiad jäid põrandaalusesse maailma, stiljagide, biitnike ning hipide juurde. Nagu loo alguses mainisin, kasutasid nemad üksteise äratundmiseks heal meel ingliskeelseid kutsungeid: Bob, Robi, Pruus, Džonn, aga ka Saša Friidom ning Serjoža Veri Guud. Kõik need tüübid – ka Vabaduse Saša ning Väga Hea Serjoža – toimetasid 1970ndate ja 80ndate nõukogude (eriti Piiteri) maastikel hipidena, aga see on juba muu lugu.
Tänase ametliku statistika kohaselt kasutatakse Venemaal 95% ulatuses tavalisi kristlikke kirikukalendri nimesid.
Ehkki tõesti, leidub tublisid kodanikke, kes on oma lapsele eesnimeks pannud Putin. Ja neid pole sugugi vaid üks või kümme, vaid märksa enam – nagu näitab statistika. Värskete Putinite õhevil vanemad annavad Venemaa peamistes telekanalites intervjuusid ning saavad oblasti tähtsamatelt tegelastelt tunnustuseks tõelise patriotismi eest mõne vajaliku kingituse nagu puulusikas, saumikser või keeduspiraal.
Revolutsiooniliste nimede lühike tähestik
Juku-Kalle Raid tutvustab 100 aastat tagasi Nõukogude Venemaalt alguse saanud hullust panna lastele (ja võtta endale) nimesid, mis koosnesid revolutsioonilistest lühenditest. Mood kestis 1920. aastate lõpuni.
Allolev tähestik on vaid lühike valik „silpnimedest“, mida Nõukogude Venemaal kasutati. Lisaks partei poolt soovitatud nimekirjadele koostasid uusi nimevariante ka komsomolinoored ise oma arvukail koosolekuil ning parimate nimede üle peeti ka pidevaid kollektiivide vahelisi võistlusi. Alltoodud nimekiri on varustatud ka ladinatähestikulise vaste ning tõlkega, et slaavi tähestiku mitteoskajail oleks võimalik saada aru nii hääldusest kui ka nime tähendusest.
Арвиль – армия В.И.Ленина. / Arvil, V. I. Lenini armee
Арлен – армия Ленина / Arlen, Lenini armee
Вектор – великий коммунизм торжествует. / Vektor, Suur Kommunism Võidutseb
Веор – великая Октябрьская революция. / Veor, Suur Oktoobrirevolutsioon
Видлен – великие идеи Ленина. / Vidlen, Lenini Suured Ideed
Вилен, Виль – В.И.Ленин. / Vilen, Vil, Vladimir Iljitš Lenin
Вилиан – В.И.Ленин и Академия наук. / Vilian, V. I. Lenin ja Teaduste Akadeemia
Вилорд – В.И.Ленин – организатор рабочего движения. / Vilord, V. I. Lenin, Töölisliikumise Organisaator
Вилор – В.И.Ленин – организатор революции. Vilor, V. I. Lenin, Revolutsiooni Organisaator
Вист – великая историческая сила. / Vist, Suur Ajalooline Jõud
Владлен – Владимир Ленин. / Vladlen, Vladimir Lenin
Ворс – ворошиловский стрелок. / Vors, Vorošilovlasest Laskur
Гертруда – герой труда. / Gertruda, Töökangelane
Даздраперма – Даздравствует Первое Мая. / Dasdraperma, Elagu Esimene Mai
Далис – да здравствуют Ленин и Cталин. / Dalis, Elagu Lenin ja Stalin
Дележ – дело Ленина живет. / Delež, Lenini Üritus Elab
Изиль – исполняй заветы Ильича. / Izil, Täida Lenini Ülesandeid
Икки – Исполнительный комитет Коммунистического Интернационала. / Ikki, Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee
Ильком – Ильич, коммуна. / Ilkom, Iljitš, Kommuun
Кид – коммунистический идеал. / Kid, Kommunismi Ideaal
Лагшмивара – Лагерь шмидта в Арктике. / Lagšmivara, Šmidti Laager Arktikas
Ласт – латышский стрелок. / Last, Läti Laskur
Ледат – Лев Давидович Троцкий. / Ledat, Lev Davidovitš Trotski
Ленара(а) – Ленинская армия. / Lenara, Lenini Armee
Лениз – ленинские заветы. / Leniz, Lenini Ülesanded
Ленинид – ленинские идеи. / Leninid, Lenini Ideed
Ленст – Ленин, Сталин. / Lenst, Lenin, Stalin
Лориэрк – Ленин, Октябрьская революция, индустриализация, электрификация, радиофикация и коммунизм. / Lorierk, Lenin, Oktoobrirevolutsioon, Elektrifitseerimine, radiofitseerimine, Kommunism
Лунио – Ленин умер, но идеи остались. / Lunio, Lenin On Lahkunud, Tema Ideed Elavad
Марлен – Маркс, Ленин. / Marlen, Marks, Lenin
Мыслис – мысли Ленина и Сталина. / Mõslis, Lenini ja Stalini Mõtted
Папир – партийная пирамида. / Papir, Partei Püramiid
Педераст – передовое дело радует Сталина. / Pederast, Eesrindlikud Teod Rõõmustavad Stalinit
Полес – помни Ленина, Сталина. / Poles, Mäleta Leninit, Stalinit
Порес – помни решения съездов. / Pores, Mäleta Kongressi Otsuseid
Правлен и Правлес – правда Ленина (Сталина). / Pravlen ja Pravles, Lenini (Stalini) Tõde
Пятвчет – пятилетку – в четыре. / Pjatvtšet, Viisaastak Nelja Aastaga
Рэм, Ремир – революция мировая. / Rem, Remir, Maailmarevolutsioon
Револьд – революционное движение или революционное дитя. / Revold, Revolutsiooniline Liikumine
Стален – Сталин, Ленин. / Stalen, Stalin, Lenin
Статор – Сталин торжествует. / Stator, Stalin Võidutseb
Томик – торжествует марксизм и коммунизм. / Tomik, Marksism ja Kommunism Võidutsevad
Фэд – Феликс Эдмундович Дзержинский. / Fed, Feliks Edmundovitš Dzeržinski
Эрлен – эра Ленина. / Erlen, Lenini Ajastu
Яслен – я с Лениным / Jaslen, Olen Leniniga
