PILDI JÄRGI EI ÜTLEKSKI, ET SEE ON FOLK: Üks hamevaba etnomusa tont käib ringi mööda Euroopat. DJ Pickney Tiger püüdis kinni bändi Trad.Attack!, kes on takused särgid, kördid ja viisud nurka visanud.
Mõned aastad tagasi hakkas Euroopa kontserdilavadele järjest rohkem siginema bände, kes hamede ja viiskude asemel kandsid trendikaid ülikondi, disainerkostüüme, ajakohast make-up’i ja vikse soenguid. Pildi järgi ei saanud teinekord arugi, et tegemist on folkbändiga. Kui just viiulid ja kandled kaenlas polnud. Nüüdseks on Eestis vähemalt kaks selle laine kollektiivi ja ühega neist sai mõnevõrra meilitud.
Millal, kus ja kuidas ning miks Trad.Attack! asutati?
Trad.Attack! asutati Sandra Sillamaa eestvedamisel. Sandra tahtis teha küttebändi, väikest küttebändi. Ta rääkis oma ideest aeg-ajalt ja ükskord see juhtuski, et Sandra, Tõnu ja Jalmar ühe proovi tegid. Alguses kütsime lihtsalt, varsti, kui lugusid tekkima hakkas, leidsime, et lahe oleks kasutada laivis vanu arhiivisalvestisi ja sealt see arenema hakkas.
Mida ja keda te ründate?
Eks me mingit pidi ründame traditsioonilist muusikat oma äranägemisega ja mingit pidi ka ühiskonda selle eelnevaga. Arhiivisalvestiste löögivõime on olnud ootamatult tugev ja need on saanud uueks vanaks asjaks. Võib isegi uskuda, et nende kadunukeste hinged on meid aidanud ja nende mõju tugevdanud.
Kuidas teil on bändis rollid omavahel ära jagatud? On jäänud mulje, et see on pigem Sandra bänd…
Absoluutselt. Sandra on selle bändi hing.
Te olete üksjagu juba eksisteerinud, kuidas läinud on?
Tugeva organisatoorse võimega muusikutest sai kuue kuuga bänd, kes on välja andnud EP, müünud välja kontserdi ja teinud väga laheda muusikavideo. Hästi!
Paistab, et nii Curly Strings kui ka Trad.Attack! on teatud mõttes folgi uus tulemine, hamed on nurka visatud ja selle asemel on trendikad riided. Kogu see asi meenutab mulle soome-rootsi moodsaid pärimusmuusika bände. (Mulle meeldib!) Aga kuidas sina sellisest visuaalsest detraditsionaliseerumisest aru saad?
Mulle see niiväga neid soome-rootsi moodsaid ei meenutagi, seal ollakse visuaalselt, võiks öelda, et tiba ladnamad, triiksärk selga ja pidusse! Ülejäänud on juba teisejärguline. Küsimuses nimetatud koosseisud peavad visuaalset poolt väga oluliseks. Mõlemal on omad detailid. Ei ütleks ka, et see detraditsionaliseerumine oleks, pigem lihtsalt trenditeadlikkuse võidukäik.
Kas koos välimuse muutusega muutub ka selliste koosseisude muusika?
No kui me klounikostüümidele üle läheks, siis usutavasti me taoliselt jätkata ei saaks jah. Tähendab, saaks, aga siis peaks igas loos modulatsioon olema.
Kõik kokku viitab sellele, et pärimusmuusika on hipp, trendikas ja salongikõlblik. Kas ka sulle paistab nii?
Paistab küll.
Tänapäeval räägitakse palju rahvuskultuuride väljasuremisest. Trad.Attack! viitab pigem pärimuskultuuride moderniseerumisele. Mida sina arvad?
Tundub, et see rahvuskultuuride väljasuremisest rääkimine on üks võimalik viis neile tähelepanu tõmmata. Ma ei kujuta ettegi, mis nendest saab, aga ma ei karda, et meie muusikaline emakeel ja traditsioonid niipea kuhugi kaovad. Pärimuskultuuride moderniseerumine on aga justkui miski suurem missioon. Küsimus on selles, kas see juhtub teadlikult või mitte. Eks me kõik saame inimesi ja nende arusaamu oma loominguga mõjutada ja kui juhtub, et kuulaja sellesse süveneb, siis ta ka avastab, et me tunneme oma juuri ja teame, mida me teeme. Ja seeläbi hakkab ehk ka tema oma pärimuskultuuri enam austama. Läbi modernismiprisma on seda missiooni lihtsam täita.
Kuidas puristid selliseid koosseise nagu CS ja T.A! vastu võtavad?
Nad vist ei kuula meid… Või vähemalt ei kummita.
Mis plaanid on edaspidiseks?
Välismaa attack!
Arhiivisalvestiste löögivõime on olnud ootamatult tugev ja need on saanud uueks vanaks asjaks. Võib isegi uskuda, et nende kadunukeste hinged on meid aidanud ja nende mõju tugevdanud.
