Lippmaast räägitakse samas reas selliste inimestega nagu Lennart Meri (Endeli pinginaaber Nõmme Gümnaasiumist) ja Marju Lauristin. Teda peetakse inimeseks, kelle teened eesti rahva ees on kustumatud ja igavikku minevad, seda nii teaduses kui ka ühiskondlikus elus.
Ohtlikud ja mürgised ained
Endel on sündinud Tartus 15. septembril 1930. Tema isa oli geobotaanikust akadeemik Teodor Lippmaa, nende pere pooldas vabameelsemaid kasvatuspõhimõtteid. Kooli läks Endel Õpetajate Seminari Algkooli. Endel: “Seal olid väga head õpetajad, Karl Ader näiteks, kes oli minu klassijuhataja. Hiljem astusin Treffneri Gümnaasiumi, kuid seal ma ei jõudnudki käia, enne tulid kõik need sõjad peale.”
Kui Endel oli 13-aastane, tehti talle eriti jõhkralt selgeks, et midagi positiivset ida poolt ei tule. 1943. aastal tabas nende botaanikaaias asunud kodu Nõukogude õhukotkaste pomm. Tõenäoliselt üritati siiski pommitada lähedalasuvat Emajõe silda, ent kuna piloot sattus olema kobakäpp, siis sai tabamuse sillast suhteliselt kaugel asuv maja. Endel meenutab: “Tegelikult pommitati ju ikkagi Tartu Ülikooli ehitisi…”
Pommitamisel hukkusid Endeli isa ja noorem õde, ema suri mõni aeg hiljem haiglas. Endel oli samal ajal kinos (kuigi tal nii hilja väljas olla ei lubatud, aga otseselt ei keelatud ka). Endel: “Oleks ma toona korralikult sõna kuulanud, oleksin tänaseks ammuilma juba surnud…” Akadeemik jätkab: “Minu hiline väljasolek ei olnud tegelikult sõnakuulmatus, rangetest reeglitest kinnipidamist meie peres lihtsalt ei nõutud, ja ma olen selle põhimõtte rakendamise üle oma vanematele äärmiselt tänulik. Näiteks lubati mul kodus rõdul väga mürgiste ja eluohtlike ainetega eksperimente teha. Minu meelest on see silmapaistev, et minu isa ühte noort inimest selliselt usaldas.”
Nõukogude rubla
Tegelikult oli Nõukogude-vastane meelsus Lippmaade peres normiks juba enne isa, ema ja tütre-õe traagilist hukku. Endel meenutab: “Nagu ikka igale noorele inimesele, ei olnud ka mulle võõras erinevat liiki kogumisega tegeleda. Üheks nooruspõlve hobiks oli erinevate riikide valuutade korjamine. Mäletan hästi, kui mul õnnestus kuskilt Nõukogude rubla hankida. Näitasin seda uhkustundega ka isale, sealt tuli ainult “mhm”, selline kõrgendatud tooniga turtsatus, see oli piisavalt ilmekas minu jaoks, et rohkem ma Nõukogude rubladega isa silma alla ei roninud.”
Üksi jäädes siirdus Endel Tallinnasse emapoolsete sugulaste juurde, onu ja tädi majja ning asus õppima Nõmme Gümnaasiumi. Endel meenutab: “Toona oli ju valdav materiaalne kitsikus ja mul oli tõsiseid probleeme õppemaksu tasumisega, ka Nõukogude ajal. Tuletan mõnele meelde, kes on unustanud, et see oli Nõukogude kord, mis Eestis pikkadeks aastateks õppemaksu kehtestas, näiteks Saksa ajal seda ei olnud.”
No sports!
Koolikaaslane Mark Sinisoo meenutab, et neid tüütas totaalselt ära, kuidas õpetajad pidevalt neile toonitasid, millised lollpead kõik on ja kui targad olid neist mõned aastad vanemad õpilased – pinginaabrid Lennart Meri ja Endel Lippmaa.
Küsimuse peale, kas tänane akadeemik kooliajal ka sporti tegi, on vastus kategooriline: “Ei, kindlasti mitte ja minu arvates on inimese tervis üldse seda parem, mida vähem ta sporti teeb, nõustun selles osas täielikult Churchilliga.”
Noor abiturient liikus pärast gümnaasiumi lõpetamist edasi Tallinna Tehnikaülikooli, mille lõpetas 1953. aastal cum laude.
Endel meenutab: “Tartu oli toona üsna purustatud ja rusudes linn, kui mina oma edasiõppimise kohta kaalusin, pealegi olid tehnilised alad Tallinnas kaugelt paremal järjel kui Tartus ja mina läksin loomulikult kõige kõrgema stipendiumiga eriala õppima, milleks oli põlevkivitehnoloogia eriala, sest mul lihtsalt ei olnud raha. Et raha saada, pidi pidevalt töötama, mina näiteks tegin keemialaboratooriumile lepingulisi töid, ehitasin erinevaid elektroonilisi seadmeid, tegin neid ka väljapoole ja müüsin maha.”
Edasi siirdus Endel aspirantuuri, toonase rektori, professor Agu Aarna kutsel: “Agu Aarna oli minust väga heal arvamusel ja palus mind üsna varakult aspirantuuris jätkata.”
Endel kaitses Tallinna Tehnikaülikooli juures kandidaaditöö aastal 1956 põlevkivi teemal – “Termilise lagunemise teel saadavate Eesti põlevkivi toodete dünaamika.”
Endel: “Ma andsin oma kandidaaditöös üsna täpse ülevaate Eesti põlevkivi keemilisest koostisest. Muide, hilisemad spektraalanalüüsid on täielikult kinnitanud neid andmeid, mida mina toona keemilisel meetodil sain.”
Vähem tudengeid!
Kandidaaditöö kaitsmise järel oli Lippmaa järjekordse tulevikuvaliku dilemma ees: “Ma vaatasin, et tudengite õpetamisega ma tegeleda ei taha, nad on laisad ja ettevalmistamata, nende uurimistulemisi ei saa uskuda, ma ei tahtnud tudengitest midagi kuulda, tahtsin neist lahti saada, ja selleks läksin Teaduste Akadeemiasse, seal tudengeid ei olnud.”
Muide, veel Sinisoo meenutusest: ühe Endeli toonase tudengist kolleegi jutt räägib, et neile asus keemiateaduskonnas loenguid andma verivärske lõpetaja Endel Lippmaa, endal olla erutusest nägu punetanud ja ebakindel olek. See meenutus on tähelepanuväärne selle poolest, et see on ainus kord, mil keegi on kunagi akadeemik Lippmaa juures enesekindluse puudujääke täheldanud.
Kandidaaditöö lõpetamisega tõmbas akadeemik Lippmaa toona joone alla oma põlevkivikeemia uurimissuunale ja asus täiesti uue ja toona ka “kuuma” ala – tuumaresonantsspektroskoopia uuringutele. “Olin tolleks ajaks omandanud juba arvestatava vilumuse erinevat liiki fondide väljakauplemisel ja mul õnnestus Teaduste Akadeemia kaudu saada selline tehnoloogia, mida varem Eestis ei olnud nähtud, muide, kõik tuumaresonantsspektroskoopiaga seonduv oli toona totaalse Ameerika-poolse embargo all, sealt ei olnud võimalik isegi kõige primitiivsemaid spektreid tellida.”
Toonased kolleegid kiidavad, et Lippmaal oli silmapaistev võime tunnetada ja näha ette, kuhu liigub teadus ja maailma huvifookus.
Endel ja Gorba
1969 kaitses Endel füüsika-matemaatikadoktori kraadi ja tegi seda NSVL Teaduste Akadeemia Keemilise Füüsika Instituudi juures, teemaks: “Overhauseri tuumaefekt ja orgaaniliste ühenduste struktuur.” Iseloomulik on Endeli vastus ka küsimusele, miks ta just NSVL Teaduste Akadeemia struktuuri juures soovis oma doktoritööd kaitsta: “Mulle meeldib vaielda ja konfliktis olla, ja ma valisin meelega kaitsmiseks kõige raskema koha, sest ka hilisema kraadi autoriteet on järelikult hoopis teise kaaluga.”
Oma tänaste tegevuste kohta ütleb erudiit: “Täna on minu väljakutsed CERN-is, kuid ma tegelesin sisuliselt 50 aastat tuumaresonantsiga, alates 1956. aastast.”
Oma veenmisvõimet ja võimet tunnetada uusi tuuli demonstreeris Endel ka keerulistel üleminekuperioodidel. On säilinud pilt, kus Lippmaa on kõrvuti Mihhail Gorbat?oviga laua taga kummargil tõsises vestluses ja tõenäoliselt oli see üks neid kordi, mil Lippmaa veenis toonast riigijuhti, et Molotov-Ribbentropi pakt on vaja ametlikult hukka mõista. “Tegelikult oli Molotov-Ribbentropi pakt juba esimese Eesti vabariigi järel Eesti intelligentsi hulgas laialt teada. Sellest kirjutas üsna põhjalikult ja avatud tekstiga lääne ajakirjandus ning sealt jõudis teave ka Eestisse, seega ma lihtsalt nägin vaeva ajaloolise ebaõigluse lõpetamiseks. Eesti oli lihtsalt vaja vabaks saada ja seda me ka tegime.”
Veidi kliimast
Endel Lippmaa 75 aasta juubelil meenutas kolleeg, akadeemik Jaan Einasto: “Endel on igal juhul Eesti teadlaste üks tippe. Ta on arukas mees, kes on ka Eesti ühiskonna heaks palju ära teinud. Teaduses on ta universaal, kes pole tugev ühel kitsal erialal, vaid väga erinevates valdkondades.” Poeg Jaak Lippmaa jätkab: “Tegemist on väga hea isaga, kes on meid Mikuga (Mikk Lippmaa on Endel Lippmaa teine poeg) väga hästi kasvatanud ning oma pere eest hoolitsenud. Ei mäletagi, mil isa mind esimest korda laborisse kaasa võttis. Aga see polnud lihtsalt niisama ema-isa töö juures istumine, vaid sisendas meile õpi- ja tööhimu. Olen õnnelik, et olen saanud nii palju õppida. Arvan, et võin julgelt ka vend Miku eest kinnitada – keegi ei sundinud meid teadust tegema, selle valiku tegime ise.”
Ühes Eesti nädalalehes avaldas Endel arvamust, et kliima ei soojene, see küll muutub, kuid poliitika ja teaduslik apokalüptiline retoorika, mida sellega seoses aetakse, on selgelt üle pingutatud. “Arvan, et kliima soojenemise temaatika on ajutine poliitiline aktivism, mis varsti läheb üle, sest sel puudub teaduslik alus.”
Nalja ka
Esinemiseks on vaja ka edevust ja seda Endelil jätkub. Aga kui küsida, miks Endel Lippmaa kusagil telesaates teatab, et tuulegeneraatorid võivad maa pöörlemist aeglustada, või miks ta kohati provotseerivalt soovitab kõigil kliimateemalises ülesastumises d?iipidega sõitma hakata, vastab ta: “Mis saade see on, kus nalja ei saa…”
Ajaloolise tõe huvides olgu veel ära märgitud, et see oli just Endel Lippmaaga seotud teadlastegrupp, kes Rävala 10 katusele esimesed satelliitvastuvõtu- ja saateantennid kinnitasid, millega Eestimaa pinnale esmakordselt Internet toodi, tema on hiljemalt selle arengute eest ka vastutanud ja suuresti just tänu akadeemik Lippmaale on see interaktiivne kommunikatsioon saanud eestlaste kodus sama omaseks kui kama ja kaerajaan.
Endelit ei huvita televisioon ega ka muu meelelahutus. Churchilliga sporditegemise (täpsemalt siis mittetegemise) osas tema sarnased seisukohad ka piirduvad, sest sigarist ehk siis suitsetamisest ja viskist ehk siis napsutamisest ei ole ta kunagi elus lugu pidanud. Kui aga küsida tema käest, kuidas on tal suhe jumalaga, vastab akadeemik kavalalt muiates. “Eks järgmine kord, kui uuesti vestleme, kutsume tema ka kampa.”
* * *
Lippmaa sektorist Lippmaa instituudiks
Oma tuumaresonantsspektroskoobiga arvati Lippmaa toona Nikolai Alumäe poolt asutatud küberneetikainstituudi koosseisu. Nii nagu hiljem hakkas rahvas pika ja lohiseva nimega instituuti – Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut – kutsuma “Lippmaa instituudiks”, samamoodi hakati juba varem küberneetikainstituudi (KÜBI) füüsika sektorit kutsuma “Lippmaa sektoriks”. Et anda ajalist perspektiivi: Lippmaa sektor tegutses KÜBI-s 1961-1980 ja alates 1980. aastast moodustus toona Lippmaa instituut – Teaduste Akadeemia Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut.
Selleaegne teadur ja Lippmaa juhendatav Tiit Kändler meenutab vaimsust, mis valitses nii sektoris kui ka instituudis: “Sinna kogunes aastate jooksul võimekaid ja värvikaid teadlasi, kes nautisid seal valitsenud loovat vabameelsust. Lippmaa sektorist on läbi käinud sellised nimed nagu Mart Tarmak, Viktor Siilats, Tõnu Karu, Riivo Sinijärv ja Mart Saarma, kõiki ei jõua üles lugedagi.”
Kändleri meenutustes iseloomustavad Lippmaaga seotud asutustes valitsenud aurat kõige paremini taolised seigad, et üks sektori töötajatest oli üllitanud luulekogu ja Lippmaa oli kommenteerinud, et “Ühe luuletaja kannatame siin välja”, ning kui Lippmaal oli õnnestunud parteitu laboratooriumi juhatajana 70ndatel USA-s käia, tõi ta sealt peale uute teadusideede kaasa ka terve pinutäie kõige kuumemaid rokkbändide plaate.
Lippmaad iseloomustatakse inimesena, kes ei pea oluliseks ainult püstitatud eesmärke, vaid ka meetodeid, kuidas nendeni jõuda. Märgiline on ka mehe silmapaistev veenmisjõud. Ei teata ainsatki korda, kus Lippmaal ei oleks õnnestunud välja kaubelda täpselt nii suurt eelarvet, kui ta ise vajalikuks pidas. Endel: “Raha tuli Moskvast väga lihtsalt: ma esitasin neile kava, et plaanin hakata teadust tegema valdkonnas, millega mitte keegi teine maailmas veel ei tegele!”
* * *
NIMI
Endel Lippmaa
TEADUSALA
Keemiline füüsika
UURIMISTÖÖ PEASUUNAD
Raadiospektroskoopia, kromatograafia
VALITUD AKADEEMIASSE
30. märts 1972
AKADEEMIA OSAKOND
Astronoomia ja füüsika osakond
SÜNNIAEG ja -KOHT
15. septembril 1930 Tartus
TÖÖKOHT
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur (alates 2007|)
HARIDUS
1948 Tallinna X Keskkool (Nõmme Gümnaasium)
1953 Tallinna Tehnikaülikool (cum laude)
TEADUSKRAAD
1956 tehnikakandidaat Tallinna Tehnikaülikooli juures
1969 füüsika-matemaatikadoktor, NSVL Teaduste Akadeemia Keemilise Füüsika Instituudi juures
1971 professori kutse
TEENISTUSKÄIK
1956-1961 Tallinna Tehnikaülikooli vanemõpetaja ja dotsent
1961-1980 Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudi füüsika sektori juhataja
1971-… keemilise füüsika ja füüsikalise keemia professor
1977-1982 Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik-sekretär
1980-2006| Eesti Teaduste Akadeemia Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi direktor ja laboratooriumi juhataja
1993-… Tartu Ülikooli keemilise füüsika professor
1989-1991 Moskva rahvasaadikute kongressi delegaat
1990-1991 Eesti Vabariigi idaminister
1995-1996 Eesti Vabariigi eurominister
1996- 1999 Eesti Vabariigi Riigikogu liige
2001-? Analüütilise Spektromeetria Tippkeskuse juhataja
TUNNUSTUSED
1975 Jyväskylä Ülikooli audoktor
1989 Inglise Kuningliku Keemiaseltsi Centenary Lectureship medal
1991 Tallinna Tehnikaülikooli audoktor
1992 Max-Planck Forschungspreis
1990 Eesti Teaduste Akadeemia medal
1995 P. Kogermanni mälestusmedal
1999 Eesti üldsuse poolt valitud 20. sajandi 100 suurkuju hulka
2000 Riigivapi II klassi teenetemärk
2000 Riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest
2006| Rahvusmõtte auhind
TEADUS-ORGANISATSIOONILINE
ja ADMINISTRATIIVNE TEGEVUS
EESTIS:
Eesti Teaduste Akadeemia füüsika ja astronoomia osakonna juhataja (1999-2004|)
Eesti Teadlaste Liidu liige
Teadus- ja Arendusnõukogu liige (1990-1996)
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadusnõukogu esimees
Eesti Füüsikaseltsi liige
Eesti Keemiaseltsi liige
Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu liige
Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduspoliitika komisjoni ning kõrghariduse hindamise nõukogu liige
Eesti TA energeetikanõukogu liige
MUJAL:
1975 USA Füüsikaseltsi liige
1975 USA Keemiaseltsi liige
1990 Soome Teaduste Akadeemia liige
1992 Rootsi Kuningliku Inseneriteaduste Akadeemia liige
1992 New Yorgi Teaduste Akadeemia liige
1993 AAASi (USA) liige
1993 USA Optikaseltsi liige
1994 Soome Keemiaseltsi liige
1996 IEEE (USA) liige
1997 Saksa Füüsikaseltsi liige
HOBID
Teaduse tegemine
