Akadeemik Ene Ergma (s. 1944) on teadlane (astrofüüsik, akadeemik), poliitik (IRL liige, teist koosseisu järjest Riigikogu liige ja selle esinaine ehk tähtsuselt teine persoon riigis), lihtsalt tore inimene, kellel jätkub alati aega ja tahtmist tegeleda ühiskonnale oluliste probleemidega. Just tänu akadeemik Ergma kureerimisele on Riigikogu diskussioonidel kõlamas ka ekspertide-spetsialistide hääl, mida seal muidu nii harva kostab. Tasub vaid meenutada sisutihedaid ettekandeid, Eesti Koostöökojaga koostöös, Eesti rahvastiku tervisest ja arengutest – Inimarengu Aruannet 2008|.
Eelkõige teadlane
Ene rõhutab alati, et on kõigepealt akadeemik ja teadlane ning seejärel alles kõike muud, sh poliitik. “Kõige olulisemaks eeskujuks ja persooniks, kes on mind mõjutanud, loen oma kandidaaditöö juhendajat ja kauaaegset otsest ülemust, väga tugeva iseloomuga inimest, prof Alla Massevitsit.”
Akadeemik on uurinud ka naiste rolli teaduses, otsides vastuseid küsimusele: miks naisi on teaduses vähem kui mehi. Tegelikult on küll vist nii, et naisi on teaduses küll, kuid tippu jõuab neist vähe; ülikoolid on naisi täis, kuid professori või tippteadlase tasemele jõuavad neist vähesed. Millest see tingitud on – kas erinevatest sotsiaalsetest rollidest, traditsioonidest, mõtlemise erinevustest, nn naiste ja meest loogika eripärast, erinevatest eesmärkidest elus jmt? Kas seda on vaja muuta? Kui on vaja, siis kuidas seda muuta? Kas ja millal oleks võimalik olukord, kus naisi on Akadeemias võrdselt meestega? Mida see muudab? Jne. Need on küsimused, millega akadeemik on maadelnud nii teadlasena, TA asepresidendina kui ka poliitikuna.
Ühe sõna mõju
Ene on sündinud Virumaal, Rakvere linnas sõjaväelase perekonnas. Õppinud Rakveres ja Viljandis, kus lõpetas 1962. aastal Carl Robert Jakobsoni nim Gümnaasiumi.
Ene: “Lapsepõlve esimesest kümnendist meenuvad kõige eredamalt minu esimesed suusad, mis mulle jõuludeks kingiti, mis said mulle väga armsaks ja Rakvere külje all asuvat küngast sai vaadatud suure aukartusega kui hiigelsuurt mäge.”
Lapsena ja koolipõlves oli Ene, nagu ta ise ütleb, paras masuurikas, talle meeldis rohkem kooli näiteringis osaleda kui õppida. Lisaks sport. Ene: “Mulle meeldis tollal kohutavalt igal pool osaleda – tennis, korvpall, võrkpall ja loomulikult suusatamine.”
Pärast gümnaasiumi lõpetamist ja edasiõppimise soove kaaludes sattus Ene ühe sõna lummusesse. Selleks sõnaks oli “plasmafüüsika”. See sõna avaldas talle niivõrd tugevat ja maagilist mõju, et selle ajendil sündis ka soov minna füüsikat õppima.
Ene: “Oma vasttärganud ambitsiooni nimel asusin suvel usinalt õppima, näiteks tegin endale selgeks, millise loogika järgi on üles ehitatud Mendelejevi tabel, millest ma enne suurt midagi aru ei saanud aru. Kui tabasin “nõksu” ära, olin vaimustuses selle geniaalsest lihtsusest.”
Katse minna plasmafüüsikat õppima Moskva Riiklikku Ülikooli vabariikliku koha kaudu ebaõnnestus, sest oli eraldatud ainult üks koht ja pretendentide hulgas oli ka tolleaegse EKP I sekretäri (Johannes Käbini) poeg; seega asus Ene paariks aastaks (1962-1964) õppima Tartu Ülikooli füüsikaosakonna vene rühma. Vene rühma sellepärast, et eesti gruppi oli suur konkurss ja ülikoolis oldi arvamusel, et Moskvasse pürgijad peaksid hästi oskama vene keelt.
Astrofüüsikasse viis teda edasi järjekordne juhus. Tartu Observatooriumis (Tõraveres), otsustati taasalustada tähtede evolutsiooniuuringuid, mida enne sõda viljeles Tartus üks enimtunnustatud Eesti teadlasi, esimese Eesti Vabariigi aegne akadeemik Ernst Öpik. Tartu astronoomid tegid Enele selgeks, et täht ongi üks suur plasmakera ning eelmainitud põneva sõna lummuse ja äsja omandatud värskete teadmiste baasil kujunes juba väga selgepiiriline otsus, mida Ene peab siiamaani oma elu üheks õnnestunumaks valikuks – minna edasi õppima Moskva Riiklikku Ülikooli astronoomiat, mille ta lõpetas 1969. aastal cum laude.
Moskva-perioodist
1972 kaitses Ene Ergma füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi Moskva Ülikooli Astronoomia Instituudi juures. Teemaks “Konvektiivsed protsessid, konvektsioon täheümbristes”. Konvektiivsed protsessid on suured üleminekud ehk näiteks vee keemaminemine on kah konvektsioon, samuti toimub Päikese sees konvektsioon. Samad protsessid toimuvad ka tähtede tuumas ja väliskihtides.
Pärast kandidaadikraadi kaitsmist loobus Ene sellest teemast ja tegi täieliku kannapöörde, asudes uurima supernoovade põlemist ja muud, millega ta oma hilisemas teaduskarjääris tegeles: “Samas on konvektiivsed protsessid saatnud mind hiljem igal pool ka muudes teemades, see on tähtede evolutsiooni väga oluline nähtus.”
1984 kaitses Ene füüsika-matemaatikadoktori kraadi NSVL TA Kosmoseuuringute Instituudi juures, teemaks “Ebastabiilne termotuumaaine põlemine tähe hilistes evolutsioonistaadiumides”.
1974-1988 võib liigitada Ene elu Venemaa-perioodiks, ta oli NSVL TA Astronoomia Nõukogu nooremteadur, teaduslik sekretär, vanemteadur ja juhtivteadur. Pärast kandidaaditöö kaitsmist oli ta aastatel 1973-1974 Koperniku stipendiumiga sta?eerimas Poolas, kus tutvus väga huvitavate ja hilisemas elus oluliste inimestega.
Ene: “Moskva-perioodi kokkuvõttes võib öelda, et peale teaduse tegemise võtsin ma kõik, mis võtta andis sealsest kirevast ja rikkalikust kultuurielust ja loomulikult ei saa unustada minu suurt ja elukestvat armastust – tennist. Tennist sai tollal ikka väga palju ja pidevalt mängitud.”
Karupoeg Puhh
Eestisse tulles asus Ene loomulikult tööle Tartu Ülikooli juurde, olles seal erinevatel perioodidel 1988-1992. Ta oli Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika ja astrofüüsika kateedri professor, 1992-? astrofüüsika õppetooli korraline professor, 1992-1996 Teoreetilise Füüsika Instituudi juhataja ja 1992-1997 füüsikaosakonna juhataja.
Ene armastab lugeda, tema lemmikteoste hulka kuuluvad Bulgakovi “Meister ja Margarita” ning Milne’i “Karupoeg Puhh”. Ühe oma olulise hobina toob Ene peale tennisemängu välja teatri-, kunsti-, teadus- ja poliitikaalase memuaarkirjanduse kogumise.
Ene armastab teatrit ja muusikat, ta käib tihti klassikalise muusika kontsertidel, eriti aga armastab ta vene teatrit – kui teater Moskvast või Peterburist Eestis on, siis püüab ta alati etendusele minna. Vana arm ju ei roosteta.
Enel on üks suur unistus – saada kosmonaudiks. Paraku, parteisse mittekuulumise tõttu ei pääsenud ta omal ajal isegi treeningutele.
* * *
Ene ja tema teadus
Ene Ergma teadusala on täppisteadused ja ta valiti akadeemikuks 1997. aastal. Teaduste Akadeemias kuulub ta astronoomia ja füüsika osakonda. Tema teadustegevuse põhisuunad on tema enda sõnade järgi olnud alljärgnevad alad.
– Presupernoovade evolutsiooni uurimine. Erilist tähelepanu on akadeemik Ergma teadustegevuses pälvinud massiivsete valgete kääbuste evolutsiooni uurimine akretsiooni faasis ja süsiniku põlemise algfaasi uurimine tugevalt kõdunenud elektrongaasis. (Selgituseks olgu jagatud, et valge kääbus on väike, nõrk, tihe, surev täht, mis on ammendanud oma tuumakütuse ja jahtub aeglaselt. Tüüpilise valge kääbuse mass on 60% Päikese massist, kuid mõõtmed on vaid veidi suuremad Maa omadest. Piisavalt kaua jahtudes saab valgest kääbusest külm must kääbus. Akretsioon on astronoomias taevakehade massi suurenemine aine langemise tõttu taevakehale ümbritsevast keskkonnast (gravitatsioonijõu toimel)).
– Ebastabiilse termotuumaaine põlemise uurimine akretseeritavates neutrontähtedes. Koos oma Moskva kolleegi A. Tutukoviga on Ene Ergma pakkunud välja lihtsa meetodi akretseeritava kihi soojusliku evolutsiooni uurimiseks nii neutrontähe kui ka valge kääbuse pinnal. (Selgituseks jällegi, et neutrontäht koosneb peamiselt neutronitest. Neutrontähe üks eripärasid on selle äärmiselt suur tihedus, mis vastab aatomituuma tihedusele, olles suurusjärgus 100 mln tonni kuupsentimeetri kohta. Tüüpilise neutrontähe raadius on vaid 10-15 km, kuid sellest hoolimata on selle mass võrdne Päikese massiga.) Viimase enam kui kümmekonna aasta jooksul (enne poliitiku karjääri algust aastal 2003|) on akadeemik Ergma tegelenud väikese massiga röntgenkaksiktähtede evolutsiooni uurimisega. Koos Amsterdami Ülikooli professori E. van den Heuveliga oli välja pakutud uus stsenaarium – millistest tähtedest moodustuvad neutrontähed või mustad augud.
* * *
NIMI
Ene Ergma
TEADUSALA
Täppisteadused
UURIMISTÖÖ PEASUUNAD
Füüsikalised protsessid tähtede konvektiivsetes ümbristes; supernoovaeelne evolutsioon; termotuumaprotsessid akreteerivates neutrontähtedes ja valgete kääbuste pinnal; väikese massiga röntgenkaksiktähtede evolutsioon
VALITUD AKADEEMIKUKS
29. oktoober 1997
AKADEEMIA OSAKOND
Astronoomia ja füüsika osakond
SÜNNIAEG ja -KOHT
29. veebruar 1944, Rakvere
TÖÖKOHT
Riigikogu esimees (alates 2003|)
HARIDUS
1962 Carl Robert Jakobsoni nim Gümnaasium
1962-1964 Tartu Ülikool, füüsika
1969 Moskva Riiklik Ülikool, astronoomia
TEADUSKRAAD
1972 füüsika-matemaatikakandidaat, Moskva Ülikooli Astronoomia Instituudi juures
1984 füüsika-matemaatikadoktor, NSVL TA Kosmoseuuringute Instituudi juures
1990 professori kutse
TEENISTUSKÄIK
1969-1972 NSVL TA Astronoomia Nõukogu aspirant
1972-1974 Eesti TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi nooremteadur
1974-1988 NSVL TA Astronoomia Nõukogu nooremteadur, teaduslik sekretär, vanemteadur, juhtivteadur
1988-1992 Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika ja astrofüüsika kateedri professor
1992-? astrofüüsika õppetooli korraline professor
1992-1996 Teoreetilise Füüsika Instituudi juhataja
1992-1998 füüsikaosakonna juhataja
1994 Göttingeni Teaduste Akadeemia külalisprofessor
1997 Amsterdami Ülikooli külalisprofessor
1999-2004| Eesti TA asepresident
2003|-? Riigikogu esimees
TUNNUSTUSED
2001 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk
2002 Eesti Vabariigi teaduspreemia täppisteaduste alal
2003| Portugali Vabariigi Prints Dom Herique ordeni suurrist
2004| Eesti TA medal
2004| Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist
2005| Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst tähega
PUBLIKATSIOONID
TEADUSARTIKLID (üldarv ja eraldi kuni viis viimase kümne aasta olulisemat):
Ergma, E., Fedorova, A. V., Jungelson, L. R. Is KPD 1930+2752 a good candidate type I a supernova progenitor? Astron. & Astrophys., 2001, 376, L9.
Ergma, E., Sarna, M. J. The eclipsing binary Millisecond Pulsar PSR 1744-24A – possible test for a magnetic braking mechanism. Podsiadlowski, Ph., Rappaport, S., King, A. R., D’Antona, F., Burderi, L. (eds). ASP Conference Series, 2001, 229, 187-190.
Ergma, E., Sarna, M. J. What can we learn from the surface chemical composition of the optical companion of soft X-ray transients? Astron. & Astrophys., 2001, 374, 195.
Ergma, E., Sarna, M., Gerskevits, J. Helium white dwarf in PSRJ 0751+1807; too cold, in PSRJ 1012+5307 – too hot. Mon. Not. R. Astr. Soc., 2001, 321, 71.
Sarna, M., Ergma E., Gerskevits, J. Helium core white dwarf evolution – including white dwarf companions to neutron stars. Astron. Nachr., 2001, 322, 405-410.
Ergma, E., Sarna, M. J. Testing theory of binary evolution with interacting stars. ASP Confer. Proc., 2002, 261, 277.
Sarna, M. J., Ergma, E., Ger?kevit?, J. An evolutionary scenario for the U Sco. ASP Confer. Proc., 2002, 237, 47-51.
Ergma, E., Koch-Miramond, L., Sitter-Liver, B. Teadus, moraal ja kvaliteet: mõned visandlikud küsimused. Akadeemia, 2003|, 15, 4, 746.
Ergma, E., Sarna, M. J. Eclipsing binary millisecond pulsar PSR J1740-5340
– evolutionary considerations and observational test. Astron. Astro-phys., 2003|, 399, 237.
MONOGRAAFIAD (kõik pealkirjad ja ilmumisandmed: koht, aasta, kirjastus):
Blagojevitc, M., Bundule, M., Burkhardt, A., Ergma, E. et al. Waste of talents: turning private struggles into a public issue Women and Science in the Enwise countries. European Commission Report, 2004|. European Commission, Brussels, 2004|, 179 p.
HOBID
Tennis, teatri-, kunsti-, teadus- ja poliitikaalase memuaarkirjanduse kogumine
