Akadeemik Urmas Varblane on Eesti nüüdisaegse, turu- ja teadmistepõhisele majandusele ülemineku majandusteaduse üks rajajatest. Tema kvalifikatsioonist annab tunnistust see, et kui Eesti Teaduste Akadeemia kuulutas 2009|. aastal välja akadeemia liikme vakantsi majandusteaduse kohale, siis oli Urmas ainus kandidaat. Akadeemik Varblase panus tõstis ta teistest potentsiaalsetest kandidaatidest lihtsalt niivõrd palju kõrgemale, et keegi teine ei pidanud mõttekaks oma konkureerivat kandidatuuri tema kõrvale esitada, ta oleks akadeemia üldkogul nagunii kaotajaks jäänud. Seega muutus professor Varblane akadeemik Varblaseks.
“Numbreid armastasin kangesti”
Nüüd, kus Akadeemiline KesKus on akadeemikute elukäike ja tegemisi kaardistanud peagu viisaastaku jagu (esimene artikkel ilmus 2006|. aasta jaanuaris akadeemik Olav Aarnaga), on huvitav jälgida mõningaid sotsiaal-teaduslikke fluktuatsioone. Meil on üks gümnaasium – Nõmme gümnaasium, kust on tulnud kümme akadeemikut ja meil on üks keemiakallakuga klass Tartu 5. keskkoolis, kust (ühest klassist) on tulnud viis akadeemikut. Eesti väiksem linn Mõisaküla on eesti teadusesse samuti kõvasti panustanud: sealt on pärit kaks akadeemikut – Ülo Jaaksoo ja Urmas Varblane.
Urmas: “Mäletan, et silmaringi avardamiseks neelasin ma absoluutselt kõiksugust materjali – kirjandust, publitsistikat, raadiot ja televisiooni. See võis olla umbes kolmandas klassis, kui hakkasin koguma ja koondama riigipeade nimesid ja vanemad poisid panid mu mälu alatihti proovile, tulles jälle välja uute riikidega, mille riigipeade nimesid nad siis minult ootasid. See oli väga hea mälutreening. Mingist hetkest hakkasin ma oma vaba aega Mõisaküla Keskkooli raamatukogus veetma, seal valitses väga hea ja kodune õhkkond. Ja ma hakkasin otsast seda raamatukogu läbi lugema – alguses muinasjutud, aga hiljem juba populaarteaduslikud teosed, mis meeldisid mulle väga.”
Akadeemik jätkab: “Haridustee valikul olid kaudselt määravaks kaks kriteeriumi: hoiduda Nõukogude sõjaväest ja mitte hakata õpetajaks, mis toona oli kõrghariduse saamise järel üsna tavapärane karjäärisamm. Mulle arvud meeldisid kohe kangesti, statistikaga mässata meeldis mulle väga, matemaatika üldse meeldis. Nii tundus majandusteadust õppima minna kõige õigem valik. Aga kui lõid lahti toona majandusteaduskonda tutvustava bro?üüri, oli seal üksteise otsa erinevad nõukogude ideoloogiat täis majanduserialad, ühe erinevusega – majandusküberneetika. Tegelikult meeldis mulle majandusgeograafia ka, aga neid kahte ainet kõrvutades jäi majandusküberneetika peale.”
1984 lõpetas Urmas TÜ majandusküberneetika eriala kiitusega ja kaitses sellele järgnevalt majanduskandidaadi kraadi 1989. aastal Lomonossovi-nimelises Moskva Riiklikus Ülikoolis, majandusanalüüsi erialal, millele eelnes samas ülikoolis 1986-1989 aspirantuur. Kandidaaditöö teema oli “Ettevõtete majandusliku efektiivsuse võrdlev analüüs matemaatilis-statistiliste meetoditega”. Sellele järgnes 1989-1990 järeldoktorantuur Augsburgi ülikoolis Saksamaal.
Majanduse käivitamine
Urmase roll nüüdisaegse Eesti majandusteaduse kujundamisel on suur, eesmärgiks jõuda rahvusvahelise nähtavuseni. Urmas: “Kuigi me alustasime juba Nõukogude aja lõpus, toonasele ideoloogiale tavapäratult välismajanduse suuna uurimise ja õpetamisega, läksid 1990-ndad TÜ majandusteaduskonna, kaasaegsele, avatud ühiskonna paradigmale vastava teadustöö uurimissuundade ja tegevuse ülesehitamisele. Et üleüldse hakkaks majandusteaduses midagi juhtuma! Energia läks uurimisgruppide loomisele ja prioriteetide seadmisele, eks see jätkub ka tänapäeval. Eriti tähtis oli töö euroteaduskonna Tartu keskuse loomisel ja arendamisel, mille juht ma olin selle algusest 1993. aastal kuni 2000. aastani. Selle raames käivitasime juba 1994 majandusmagistri programmi inglise keeles, mis oli toona umbes nagu tuumafüüsika, kus õpetasid lääne inimesed, lääne programmide ja lääne õpikute järgi.
Viimasel ajal oleme hakanud tõsist rõhku pöörama teaduspublikatsioonide avaldamisel kvantiteedilt kvaliteedile, st enam ei ole mitte niivõrd oluline võimalikult rohkem erinevates rahvusvahelistes erialaväljaannetes publikatsioonide ja monograafiate avaldamine, vaid just nimelt jälgime, et need publikatsioonid oleksid avaldatud ka võimalikult kõrge mõjufaktoriga väljaannetes ja kirjastustes.”
Konkurentsivõime uurimine
Urmase teadustööd on olnud alati seotud Eesti majandusarengu aktuaalseimate probleemidega. See käib nii välisinvesteeringute ja ettevõtete rahvusvahelistumise kui ka Eesti kui terviku majandusliku konkurentsivõime uurimise kohta. Tema töödele on iseloomulik oskus siduda teoreetilist analüüsi Eesti spetsiifika ja rakenduslike järeldustega.
Urmas: “See on meie väikese riigi majanduse ja majandusteaduse omavahelise seose spetsiifika. Mõnes suures riigis, näiteks USA-s, saavad majandusteadlased vabalt enda poolt valitud majandusteoreetilist teemat või suunda uurida. Kuid kui meie siin, Tartu Ülikoolis või Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna teadlased, ei oleks nõu ja jõuga Eesti riiklikele institutsioonidele abiks, ega toetaks neid, siis kes seda tööd peale meie teeks. Võin kinnitada, et just suuresti meie pideva ja tiheda koostöö kaudu Alar Streimaniga, kes oli Eesti-poolseks pealäbirääkijaks Euroopa Liiduga liitumise protsessis, kujunes Eesti riigil kui institutsioonil omapoolne arvamus mitmetes majandusküsimustes, mida tal enne ei olnud.
Iseenesest oli Eesti liitumine Euroopa Liiduga majandusteaduslikult huvitav protsess ka selles mõttes, et kunagi varem pole ükski riik liitumisprotsessi tulemusena sattunud vabamast ja liberaalsemast majanduskeskkonnast protektsionistlikumasse keskkonda ja see tõi kaasa terve rea spetsiifikaid ning probleeme. Kuid olen siiski veendunud, et lahendasime neist terve hulga parimal võimalikul moel ja ühinemine aitas meie majanduse arengule tublisti kaasa.”
Majandusteadus pole absoluutse tõe otsing
Viimastel aastatel on Urmase teadustöö liikunud üha enam väikeriigi innovatsioonisüsteemi küsimustele, rõhutades rajasõltuvuse ja hilis-siseneja eelise olulisust. Majandusteadusliku uurimistöö tulemuste praktiline rakendamine toimub soovituste esitamisena Eesti valitsusele, ettevõtetele ja erialaliitudele.
Professor Urmas Varblane on hinnatud ja kõrgetasemeline õppejõud, keda üliõpilased on korduvalt valinud lemmikõppejõuks. Tema juhendamisel on kaitstud kuus doktoritööd, 20 teadusmagistritööd ning hulgaliselt teisi lõputöid. Tema juhtimisel loodi Tartu Ülikoolis majanduse ja tehnoloogia lõikepunkti kattev ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise magistriõppekava, mis oli selles valdkonnas pioneeriks kogu Eestis. Ta oli üheks algatajaks 2004|. aastal loodud TÜ ettevõtluskeskusele ettevõtlusalaste uuringute ja õppetöö paremaks sidumiseks praktilise ettevõtlusega.
Kokkuvõtteks ütleb Urmas: “Majandusteaduse puhul ei ole ju tegu absoluutse tõe otsimisega, vaid hoopis stohhastiliste protsesside uurimisega, kus toimivad inimesed, keda juhivad ka ebaratsionaalsed otsused ja kui kõik see kokku panna, siis ei ole üks majandusmudel determineeritud mudel iialgi. Seega, kui ei eksisteeri eraldivõetuna USA, Saksamaa või Eesti jne füüsikat, siis USA, Saksamaa ja Eesti majandusteadust ning majandusteaduslikke väga spetsiifilisi lahendusi ning tulemusi eksisteerib küll.”
Sport ja mesilased
Märkimisväärne on Urmase suhe sporti: “Ma hakkasin juba keskkoolis väga aktiivselt kuuli tõukama, ketast ja vasarat heitma. Neid spordialasid ühendab see, et nendega tegemiseks ei olnud toonastes kesistes ainelistes oludes eriliselt spetsiifilist varustust vaja. Talvel said sees oma toonaste kangidega jõutrenni teha ja väga mõnus oli.”
Hiljem pöördus Urmase huvi sellise vähe teada spordiala nagu “pritsuspordi” vastu, nagu ta seda ise kutsub, ehk siis tuletõrjespordi vastu. Urmas: “See on spordiala, mis peale jõu ja kiiruse vajab ka tugevat annust julgust, sest näiteks üks osa võistlusest moodustab konksredeliga välisseina pidi õppetorni neljandale korrusele tõusmine, otse loomulikult aja peale. Muide, minu ülikooliaegne tihe trennikaaslane oli üks praegusi juhtivaid vandeadvokaate Jüri Raidla.”
Teine suur hobi tekkis Urmasel pärast abiellumist, sest äi pidas ja peab praegugi Saaremaal mesilasi. See tekitas huvi mesilastepidamise vastu ja nendega on nad Saaremaal askeldanud nüüd juba 27 aastat.
Söögiharjumuste osas Urmas end gurmaaniks ei pea, vaid rõhutab pigem, et talle meeldivad lihtsad eesti toidud – pudrud ja hea liha. Urmas: “Meil on kombeks hommikuti peres putru süüa, mida ma ka ise hea meega valmistan.”
Kirglik kirjandushuvi
Urmas on ka kirglik kirjandushuviline. Tal käib juba alates keskkooli ajast kodus nii “Looming” kui ka “Keel ja Kirjandus”.
Urmas: “Ülikooli ajal hakkasin ma lugema ingliskeelset ilukirjandust. Õhutajaks oli onupoeg, luuletaja Hannes Varblane, kellel oli neid kodus ja tal oli sõpru, kellel on samuti rikkalik ingliskeelne raamatukogu. Samuti on mulle elu aeg meeldinud lugeda inimeste mälestusi ja viimasel ajal olengi peamiselt sellele keskendunud, sest “Eesti mälu” sari kutsus ju lugema.”
Urmas lisab: “Minu arust me siin majandusteaduskonnas oma eestikeelsete mõistete kujundamisega teeme samuti eesti kultuuri, et üleüldse saaksime eesti keeles majandusest rääkida, sest kui meie seda ei tee, siis ju seda keegi teine ei teekski. Praegu ei teagi paljud, et enamik eestikeelseid välismajanduse alaseid termineid mõtlesin välja mina oma esimeste õpikute koostamisel ja loengute ettevalmistamisel.”
***
Eesti ettevõtete rahvusvahelisemaks minek
RAHVUSVAHELISE TÄHELEPANU PÄVIMINE: Urmas Varblane uurib välisinvesteeringuid Eesti majanduses.
Urmase teadustegevuse põhisuunad on Eesti ettevõtete rahvusvahelistumine ja otseste välisinvesteeringute roll majanduse ümberstruktureerimise vallas, riigi innovatsioonisüsteem ja innovatsioonipoliitika. Nendel teemadel on ta avaldanud ligi 250 artiklit, millest enam kui 30 eelretsenseeritavates rahvusvahelistes erialaajakirjades ja lisaks kirjutanud ligi 20 peatükki rahvusvaheliste kirjastuste monograafiates.
Urmas: “Selle teema juurde (välisinvesteeringud) jõudsin 1990. aastate keskel – kui sain tuttavaks prof. Ari Kokkoga Rootsist, ta on Stockholmi School of Economicsi professor ja tema ärgitas minus huvi välisinvesteeringute teema vastu. Seda olen teinud nüüd 16 aastat ja avaldanud erinevaid asju eri tasandeil.”
Suur osa Urmase teadustööst on seotud välismaiste otseinvesteeringute uurimisega, milles on püütud välja selgitada välisinvesteeringute teostamise motiive, sihtriigi investeerimiskliima rolli investeerimisotsuste tegemisel ja välisinvesteeringute mõju tööhõivele.
Need tööd sai tehtud tihedas koostöös Eesti Välisinvesteeringute Agentuuriga, mille raames on akadeemik Varblase poolt juhitud töörühm alates 1996. aastast läbi viinud regulaarseid küsitlusi välisinvestorite hulgas. Selle töö tulemusena on kogutud unikaalne andmebaas välisinvestorite kohta, mille vastu tuntakse tõsist huvi ka rahvusvahelises ulatuses. Välisinvesteeringute uurimise suunas ilmus 1998. aastal kollektiivne monograafia “Otsesed välisinvesteeringud Eesti majanduses”. Järgnevalt asuti uurima välisinvesteeringutega kaasnevaid ülekandeefekte, eriti tehnoloogilise siirde valdkonnas.
Rahvusvahelist tähelepanu pälvis ka Urmas Varblase 2001. aastal toimetatud monograafia “Foreign Direct Investments in the Estonian Economy”. Urmase töö rahvusvahelist tunnustatusest välisinvesteeringute uurimise vallas väljendab ka see, et perioodil 1999-2009| on ta koos oma töörühmaga kutsutud osalema seitsmesse rahvusvahelisse uurimisprojekti ja tema töödele on viidatud välisinvesteeringute uuringute alal keskse tähtsusega kogumikes “World Investment Report”, samuti on ta avaldanud artikleid maailma ühes nähtavaimas välisinvesteeringuid käsitlevas ajakirjas “Transnational Corporations”.
***
NIMI
Urmas Varblane
TEADUSALA
Majandusteadus
UURIMISTÖÖ PEASUUNAD
Otseste välisinvesteeringute roll majanduse ümberstruktureerimisel, riigi innovatsioonisüsteem, sektoraalsed innovatsioonisüsteemid küpsetes tööstusharudes, majandusliku konvergentsi protsess, ettevõtete rahvusvahelistumine
VALITUD AKADEEMIASSE
14. oktoober 2009|
AKADEEMIA OSAKOND
Humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond
SÜNNIAEG ja -KOHT
20. juuli 1961 Mõisakülas
TÖÖKOHT
Tartu Ülikooli ettevõttemajanduse instituut
Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse õppetooli juhataja
HARIDUS
1979 Mõisaküla keskkool
1984 Tartu Ülikool
TEADUSKRAAD
1989 majanduskandidaat, Moskva Riikliku Ülikool juures, teema: “Comparative Analyses of Economic Efficiency Firms with Methods of Mathematical Statistics”
TEENISTUSKÄIK
1984-1985 Tartu Ülikooli majandusteaduskonna sta?öör-uurija
1985-1986 samas assistent
1986-1989 Moskva Riikliku Ülikooli aspirant
1989-1992 Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vanemõpetaja
1992-1993 samas lektor
1993-2000 dotsent
2001-2005| majandusteaduskonna juhtimise ja turunduse instituudi juhataja
2001-? Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse ja innovatsiooni õppetooli professor
TUNNUSTUSED
2003| EV teaduspreemia sotsiaalteadustes
2008| Raefondi preemia
TEADUS-ORGANISATSIOONILINE ja ADMINISTRATIIVNE TEGEVUS
EESTIS:
1997-2001 Eesti Välisinvesteeringute Agentuuri nõukoja liige
1998-2001 Eesti Ekspordi Agentuuri nõukoja liige
2001-? Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukoja liige
2002-2007| EV presidendi akadeemilise nõukogu majanduskomisjoni liige
2003|-? Eesti Majandusteadlaste Seltsi liige
2009|-? Eesti Panga nõukogu liige
MUJAL:
1998-? Gesellschaft für Wirtschafts- und Socialwissenschaften (liige)
1999-? International Atlantic Economic Society (liige)
2000-? European Association for Comparative Economic Studies (juhatuse liige)
2003|-? European International Business Academy (liige)
2006|-? International Entrepreneurship Academy (liige)
PUBLIKATSIOONID
TEADUSARTIKLID: 259
ÕPIKUD:
Välismajanduslik kaitsepoliitika. Tartu, 1992.
Rahvusvaheline turundus. Tartu, 1991.
Majanduse algkursus. Õpik keskkoolile. Tallinn, 1994, teine täiendatud trükk 1995.
Rahvamajandus (makrotasand) II. Tartu, 1996
HOBID
Mesindus, kirjandus, tervisesport