Londoni disaininädalal tähistas Chevrolet oma sajandat juubelit. Marian Kivila kirjutab sellele mõeldes autodisaini huvitavast arengust.
Chevrolet 100 aasta juubeli raames avati ajaloolises Battersea jõujaamas kaks näitust. “100 aastat Chevrolet’ autodisaini” tõi vaatajani ikoonilised mudelid, kuid esitleti ka tulevikuautosid nagu Camaro Convertible ja peagi tootmisesse jõudvat elektril töötavat Volti. Chevrolet korraldab igal aastal konkursi noortele kunstnikele ja disaineritele, mis seekord tipnes võidutööde näitusega.
Chevrolet’ algus
Chevrolet sündis kahe sõbra, ameerika ärimehe William C. Duranti ja ?veitsi päritolu andeka rallisõitja ja inseneri Louis Chevrolet´ ühisest ettevõtmisest. 1911. aastal töötasid nad koos Etienne Planche’iga välja esimese Chevrolet’ mudeli – kuuesilindrilise Classic Sixi. Bränd kinnitas kanda ajal, mil mootorautod olid eksisteerinud vaevalt paar dekaadi. Enamik sõidukeid olid suured ja luksuslikud masinad, mida said endale lubada vaid vähesed õnnelikud. Chevrolet’ eesmärk oli turule tuua keskmise suurusega autod, mis oleks kõrgetasemelised, kuid taskukohased ja kõigile kättesaadavad.
Kuigi Classic Sixi võib pidada tagasihoidlikult elegantseks, ei rõhunud Chevrolet’ disain sel ajal niivõrd glamuurile ega ekspressiivsusele, mida võib pidada hilisema disaini põhilisteks märksõnadeks. Tähtis oli hoida sammu viimase tehnoloogiaga ning pakkuda sõitjale võimalikult mugavaid lahendusi. Classic Sixi juurde kuulus näiteks elektriline starter ja elektrilised esituled, mis olid tollal haruldused isegi luksusautode puhul.
Harley Earl Chevrolet’ disainikeele kujundajana
Chevrolet´le omane spetsiifiline käekiri väljendub paljude jaoks 1950-ndate ja 60-ndate aastate mudelites ja on suures osas 20. sajandi ühe kõige olulisema autodisaineri Harley Earli elutöö. Ta töötas 1920-ndatel üles Art&Colori disainistuudio, mille põhitegevuseks oli masstoodangusse minevate autode kujundamine. Inseneriharidusega Earli töömeetodid olid omal ajal novaatorlikud ja kujunesid hiljem üldlevinud standarditeks – loomeprotsess algas tema puhul visanditest ja lõppes savist makettidega, mida sai iga nurga alt vaadata.
1940. aastal sai Earl General Motorsi disaini eest vastutavaks asepresidendiks ning tema innovaatilised ja kohati hullumeelsed ideed peegeldusid Chevrolet’ ilmes kuni 1950-ndate lõpuni.
Teine maailmasõda mõjus ka autotööstusele laastavalt, sest tehased töötasid sõjatööstuse heaks ja uusi mudeleid ei esitletud. Teisest küljest võib seda aega pidada inspiratsiooni ammutamise perioodiks, sest just siis said Harley Earl ja mõned tema disainerid võimaluse külastada Detroiti külje all asunud Selfridge’i lennuväebaasi. Seal oli neil ligipääs muu hulgas salajastele prototüüplennukitele. Sõjajärgsete mudelite disainis peegeldub lennukitele omane voolujoonelisus ja lennukus ning Chevrolet’ peamiseks elemendiks ja tunnusjooneks muutusid tagaküljes asuvad tiivad, mille stiliseeritud variatsioone võib kohata ka kõige hilisemate mudelite nagu Camaro ja futuristlike kontseptautode Corvette Stingray ja Miray Roadsteri juures.
Absoluutsed märgisümbolid
1950-ndatel kujunes välja n-ö ameerikalik elulaad, või isegi ameerikalik mugavus, mille lahutamatuks osaks sai auto omamine. Inimesed muutusid jõukamateks ja kolisid eeslinnadesse, president Eisenhower soosis suurtööstust ja 1956. aasta Federal-Aid Highway Acti tulemusel ehitati 41 000 miili osariikidevahelisi maanteid. Levima hakkasid ameerika filmidest tuntud drive-in kinod ja söögikohad. Tekkis omamoodi vaatemänguühiskond, kuid Pariisi ostutänavatel seiklevate flaneur´ide asemele asusid autoomanikud. Auto oli aksessuaar ja edevusvidin, mida tuli tingimata kaasliiklejatele eksponeerida. Earli ekspressiivselt ekstravagantsed ja tähelepanu tõmbavad mudelid täitsid ideaalselt selle ajastu inimese nõudmisi.
Näiteks unikaalse kerega 1957. aasta Bel Airi võib pidada palju enamaks kui lihtsalt autoks. See oli osa ameerika unelmast ja kujunes märgiliseks sümboliks umbes nagu Elvis Presley või Marilyn Monroe. Inspireerituna Euroopa sõiduautodest, kujundas Earl Corvette´i, mis oli üks esimesi Ameerika turul müüdavatest sportautodest. Corvette on muuseas ka üks vähestest mudelitest, mis on tänapäevani jätkuvalt tootmises.
Kõige flambojantsem aasta Chevrolet’ ajaloos oli aga 1959, kui Earli iseäralik uimede ja kroomiga disain jõudis Impala kaudu oma haripunkti. See jäi ühtlasi ka viimaseks tema kujundatud mudeliks.
***
Chevrolet peale Earli
NOORED KREATIIVIKUD: Pärast ambitsioonika disaini dekaadi liiguti ekstravagantsuselt ökonoomsuse ja kompaktsuse suunas. Ometi töötab Young Creative Chevrolet.
1960-ndatel hakkas pillav disain teisenema, kuid paljudest Chevrolet’ mudelitest jäid siiski kumama Earli ja tema käe all töötanud disainerite lennukad jooned, uimed ja tiivad. Praegusel hetkel ei ole aga autodisain enam ühe geeniuse ja talle alluvate abiliste loometöö. Ühe mudeli väljanägemise kallal tegutseb rahvusvaheline meeskond eesmärgil sobituda iga kontinendi turu nõudmistega. Chevrolet’ disainerid on koondunud seitsmesse stuudiosse üle maailma ning virtuaalkeskkonnas luuakse elusuuruses 3D makette. Omavahel üritatakse kombineerida kompaktset ja detaile rõhutavat Aasia disaini, Euroopa praktilisust ja ameerikalikku vabadust.
Chevrolet’ praegune disainikeel üritab kohanduda nüüdisaja nõudmistega – seda nii eksterjööri kui ka interjööri disainilt. Üks Chevrolet’ “sisekujundajatest” Erin Crossley leiab, et auto on oluline aksessuaar ja kehastab samu disainiprintsiipe nagu näiteks moekunst – mõlemad loovad sarnaseid tundmusi, mida kogetakse asju omades. Inimene defineerib end asjade kaudu ning nõnda nagu riietusstiil on samal ajal kommunikatsioonivahend ja märgisüsteem, on seda ka autod. Auto on kui kehakate, kaitsev kest, mis peegeldab oma ajastu ideid ja hoiakuid. Crossley tööülesannete hulka kuulub muuseas moeshow´de külastamine ja window shopping – kleidimustrid või detailid käekottidel võivad tema tõlgendustes transformeeruda uute mudelite interjöörielementideks. Autodisainis on tähtis sobituda muude valdkondade disainitrendidega.
Viimastel aastatel on Chevrolet hakanud koostööd tegema noorte kunstnike ja disaineritega. Young Creative Chevrolet (YCC) on viiendat aastat toimuv konkurss kunsti- ja disainitudengitele neljas kategoorias – moekunst, fotograafia, video ja vabad kunstid – , kus tudengitele antakse näiteks ülesandeks luua riietus ideaalseks roadtrip´iks. Võitjaid autasustatakse rahaliselt ning mõningatel neist avaneb võimalus omandada töökogemus autotööstuse telgitagustes. Sel aastal laekus konkursile 552 projekti 22 riigist. Auhinnad läksid Slovakkiasse, Itaaliasse, T?ehhi, Prantsusmaale ja Kreekasse.