KOONDNIMETUS “EKVIVALENT”: Rootsi näitekirjaniku Jonas Hassen Khemiri teravmeelne näidend “Peaaegu võrdsed” jõuab peagi VAT teatris lavale. Lavastaja Margo Teder ja trupp mässavad humoorika ning valusalt elulise looga, mis osutab kapitalistliku ühiskonna tüüppainetele, koondnimetusega “raha”. Trupis on ka Karolin Jürise, kes rassib korraga kümnel rindel, ent leiab siiski veel aega seenelisena metsast läbi põigata. Ja õnneks […]

KASTIST IGATI VÄLJAS: Septembri lõpuni on Tartus, Viljandis ja Valgas väljas kolmiknäitus “Varjatud maailmade avardumine. Ida-Euroopa autsaiderkunst”, kust leiab seni peamiselt varjus tegutsenud kunstnike teosed. Kondase keskuse juht Mari Vallikivi teeb kirjaliku ja visuaalse ekskursiooni. Kunstimaailma autsaiderid Ida-Euroopas on segane ja üsna läbi uurimata teema. Kindel on aga see, et meid kõiki ühendab vajadus ärgata […]

TEHA ALLAH VÕIDUKAKS MAAILMA ÜLE: Üllar Peterson tutvustab džihaadi olemust ning juuri. Äärmusrahumeelse ja ülisõjaka džihaadi vahele jääb lai spekter. Selge on aga ka see, et 21. sajandi maailmas võtab järjest rohkem tooni äärmuslus. aasta suvel pidas Harvardi ülikooli lõputseremoonial kõne Zayed Yasin, kõne pealkiri oli “Minu džihaad Ameerikas”, milles see Ameerika muslimite helgemaid päid […]

PATRIOOTLIK FILM AMEERIKAMAA MOODI: Imelike Filmide Festivali (IFF) Suur Juht ja kiirgav päike Harly Kirspuu võtab seekord ette patriootlikult meelestatud Hollywoodi teosed – täpsemalt need, mis räägivad Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäevast. Isamaalise teemaga propagandafilmid on alati lahe teema. Eesti omadest olen ma siin lehenurgakeses juba mõnda aega tagasi kirjutanud, seekord pidasin vajalikuks vaadata seda asja natuke […]

EESTI NUKKER JA GENIAALNE LUULEKUUB: Traagilise saatusega Juhan Liivi (30. aprill 1864 – 1. detsember 1913) sünnist täitus sel kevadel 160 aastat. Juku-Kalle Raid kirjeldab põgusalt Juhan Liivi elukäiku kuni luuletaja üsna nukra lõpuni, mil süvenev vaimuhaigus käskis tal ennast hakata Poola ja Rumeenia kuningaks pidama. Miks meie klassikuga niimoodi läks? Fred Jüssi on Juhan […]

KUI ME VABADUSE UNUSTAME: Timothy Snyderi “Tee vabadusetusse. Venemaa. Euroopa. Ameerika” ilmus 2018. aastal (eesti keeles 2024) ning on viljakal Yale’i ülikooli ajaloolasel juba mitmes raamat, kus ta süvitsi analüüsib Ida-Euroopa ajalugu, kaasaega, ühiskondade ja riikide arengut. Aimar Altosaar sooritab ringkäigu teemasse. Vabadus ja demokraatia pole alati koos Fareed Zakaria kirjutas oma 2003. aastal ilmunud […]

LIIGA PALJU KÜSIMUSI RAHVUSKANGELASE AINETEL: Rootsi kirjamees Fjynt Lloyd pärib tänu uudishimule, roostes sulele: miks mõeldi välja Kalevipoeg? Vastuse otsinguil asus ta sirvima veidi enam kui sada aastat tagasi ilmunud ajalehti. Ja leidis, et raamatuid taheti juba siis ümber kirjutada ning “Kalevipoeg” kui rahvuslik soperdis oleks pidanud kõigepealt uueks tehtama. Niisiis, vanade lehtede järgi on […]

AHOI, TITT, PALJU SA MAKSAD? Postimehe toimetaja Aarne Seppel sukeldub demograafiaskafandriga meie rahva enesetootmisvõime ookeanisse. Oi jah. Pidulikult öeldud, aga kas seda võimet ongi? Või kus? Aastal 2002, kui mu esimene laps polnud veel sündinud, ent ometigi tulemas, arutlesin toonase hea kolleegi Toomas Mattsoniga eestlaste rahvaarvu, iibe ja riigi olemasoluga seotud probleemide üle. Mõtted olid […]

MEIE OMA SIGATÜÜKA LOSS: Riigikogu ekskursioonijuht ja ajaloolane Archibald Kald jätkab Eesti parlamendihoone tutvustamist, mis on mitmekesine ja arhitektuuriliselt ootamatu ning üllatav justkui kohalik Sigatüüka loss. Tänane ekskursioon kannab numbrit 6 ja viib meid aega, mil loodi Eesti tähtsaim dokument – põhiseadus. aasta aprillis kokku tulnud 120-liikmeline Asutav Kogu pidi väga keerulistes tingimustes, kus Eesti […]

VÄRVIKIREV SOOJA AJA SELTSKOND: Tallinna Botaanikaaia liigikaitse spetsialist Iti Jürjendal tegi meele värskenduseks suve keskel tiiru ühel Eestimaa niidul. Hurmavalt lõhnavas ja tuule käes lainetavas heinameres sumbates kaes ta ükshaaval lähemalt sealseid asukaid. Sõnajalaõis on meie suveööde kuulsus, kes tutvustamist ei vaja. Mis siis, et keegi minu tutvusringkonnast teda näinud pole. Selle kuulsuse varju on […]