KESKKLASS KUI KUMMIST MÕISTE: Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel mõtiskleb keskklassi olemuse üle eelkõige Venemaa näitel, aga puudutab ka Eestit, Saksamaad ja Inglismaad.  Istun seda lugu kirjutades Peterburis konverentsil ja lugupeetud vene sotsioloog räägib soorollide võrdlevast uurimisest Venemaal, Aserbaidžaanis ja Tadžikistanis. Mitte just eriti üllatav on see, et juba oma ettekande alguses mainib ta mõistet middle class […]

VABAÕHUMUUSEUM 55: Eesti Vabaõhumuuseumi direktor Merike Lang räägib, kuidas vabaõhumuuseumile alus pandi. Eesti haritlased unistasid sellest Stockholmi Skanseni (asutatud 1891) ja Helsingi Seurasaari (asutatud 1909) eeskujul juba XX sajandi algul, ent aega võttis asi veel üle poole sajandi.  Juba 1910. aastal avaldas kirjanik Bernhard Linde arvamust, et tuleks üles otsida need ehitised, millel on rahvateaduslik […]

Riina Pajusaare muinasjutt „Ühes šokolaadilinnas“ Audiosus AÜ Laste kasvatamine on tänapäeval karm värk. Vanasti oli lihtsam. Kodus oli üks telekas – kui isa tahtis vaadata, siis ema ja laps ootasid. Kui isa tüdines ära ja läks magama, siis vaatas ema ja alles siis, kui temagi magama jäi, sai lapsuke soome telekast „Miami Vice’i“ vaadata. Muul […]

GRAND OLD LADY MUUTUMISED: Birgitta festivalil augustikuus toob Mai Murdmaa publiku ette teose, mida veel kunagi Eestis lavastatud ei ole – Carl Orffi „Aphrodite triumfi“. Heli Vaus-Tamm vestleb Maiga tantsust ja muustki.  74-aastane lavastaja teeb rahvusvahelist karjääri – see lavastus on Marimaa Ooperi- ja Balletiteatri ning Birgitta festivali koostöö. Joškar-Olas on esietendus juulis, viimane töö […]

STIILNE AJALOOLINE SHOW-OFF: Aega, teadupärast peetakse kõige suuremaks väärtuseks üldse. Tiina Ilsen meenutab ajanäitajate ajalugu ja arutleb, miks käekellad meie digiajastul meile ikka veel olulised on.  Ajaarvestust alustasid vanad egiptlased, kes obeliskide ja püramiidide abil jagasid päeva 12-tunniseks – päikese järgi. Esimesed kellad Arvatakse, et esimene kaasaskantav kell leiutati Itaalias umbes 16. sajandi keskel. Ka […]

(NÕUKOGUDE) LEGEND: Elnara Taidre, Vindi näituse kuraator ja EKM-i graafika abikogu hoidja, pajatab Tõnis Vindist kui kunstnikust, kunstimõtlejast ja õpetajast.  Kumu kunstimuuseumis on 9. septembrini avatud näitus “Tõnis Vint ja tema esteetiline universum” pakub sissevaate 20. sajandi teise poole eesti kunsti ühe võtmekuju loomingusse ning visuaalsete märgisüsteemide uurimustesse. Kuigi Tõnis Vint on laiemalt tuntud eelkõige […]

MISSION IMPOSSIBLE: Köögikubjas Juha Rantanen teeb katse ja vaatab, mida saab süüa miinimumpalga eest. Ei saa. Ühtlasi seab Juha küsimuse alla miinimumpalga arvestamise ja tervisliku toitumise propageerimise loogika.  Globaliseerumine muudab meie järjest tihedamalt asustuvat maakera üha veidramaks. Seitsme miljardi inimese piir läks lõhki juba aasta tagasi. Inimeste hulga hirmuäratavalt kiire lisandumine on toimunud just viimase […]

HAAPSALU LINNAGALERIIS JA KULTUURIKESKUSES: Käimas on graafilise disaini festival. Seekordses festivalikavas on kolm eriilmelist kujundusgraafika näitust. Vast enim tähelepanu väärib „Moodne vene plakat“. Festivali organisaator Marko Kekišev tutvustab väljapandut.  Nüüd ei ole midagi parata. Meie lähinaabrite sügavat kultuuripärandit saab tundma õppida tänapäevase sotsiaal- ja kultuuriplakati kaudu, kohati seda õhkõrna piiri sinna-tänna ületades. Ilma liialdamata väidan, […]

KOSMOSESEIKLEJATE PAADIS: Kristo Kaas räägib, kuidas sündis filmilegend tulnukast. Filmi „Tulnukas“ esmalavastaja Ridley Scott pritsis ekraanidele uue tulnukafilmi „Prometheus“.  „Võte!“ kõlab lavastaja Ridley Scotti hääl. Kõik viis või kuus kaamerat töötavad põrisedes. John Hurt on istukil põrandal, pea hoolikalt läbi lauaplaadi, nägu agoonias – tema keha asemel on laual makett, mis kuulub tema tegelasele Kane’ile. […]

IGAÜKS VÕIB OLLA JAMES: Tallinnas resideeriv Briti päritolu filmikriitik Laurence Boyce mõistatab, miks Bondi tegelaskuju tänaseni kompromissitult armastatakse.  Sissejuhatusega, mille esmakordselt lausus Sean Connery filmis „Dr. No“ (1962), oli sündinud legend. Kuigi selle sundimatu käitumisega Briti spiooni lõi Ian Flemingu romaan, oli just kino see, mis pani aluse 20. sajandi tugevaimale popkultuuri tegelasele. Alustades kummaliste […]