KUIDAS UURIDA HITLERIT: Hollandi kirjanik Joost de Vries räägib Eesti kirjanikule Peeter Helmele sellest, millised mõtted, soovid ja tunded on tema nüüd ka eesti keeles kättesaadava Hitleri-uurijate omavahelisest kemplemisest pajatava romaani “Vabariik” taga. Enne päriselt su raamatu teema kallale asumist küsin kirjeldatud miljöö kohta: “Vabariigi” peategelane ja enamik teisi teose tegelasi on Hitlerit uurivad ajaloolased. […]

 Rež.: Wolfgang Becker; osades: Daniel Brühl, Jesper Christensen, Geraldine Chaplin, Tambet Tuisk. Saksamaa, 2015. 124 min Mina ja „Mina ja Kaminski“  KUIDAS EKRANISEERIDA KIRJANDUSTEOST NII, ET FILM RAAMATUST ÜLE KÄIB: Peeter Helme vaatas ära kunstist, mölaklusest ja veel millestki jutustava filmi „Mina ja Kaminski“. Lugesin Daniel Kehlmannile rahvusvahelise läbimurde toonud romaani „Mina ja Kaminski“ (2003) […]

KUIDAS KAARDISTADA ÜHEKANDI TÜÜPE: ERR-i kultuuriajakirjanik Peeter Helme usub, et küsimus rahvuslusest on 21. sajandil üsna problemaatiline, sest tegu on poleemilise püstitusega, millel pealegi puudub kõigile üheselt arusaadav ja üldaktsepteeritud mõisteaparaat. Eestikeelne sõna „rahvus“ on tõlkesõna. Eesti keelde on see tulnud ladina keelest saksa keele kaudu. Saksa keeles on olemas sõna die Nation. Sõna lõpp […]

INIMENE AJAST EES: Peeter Helme räägib 1998. aastal romaanivõistlusel kolmanda koha saanud Mari Laanistega sellest, kuidas kõik toona oli ja kuidas tulevikus olla võiks. Sinu Hirami pseudonüümi all ilmunud „Mõru maik“ oli 1990-ndate romaanivõistluse suurim üllataja ning tekitas ilmudes kisa ja nõutust. Kas see tuli sulle üllatusena? Jah – kuigi ehk rohkem üllatab mind see, […]

KIRJASTAJATE JA LUGEJATE PESA: Raamatumessilt seksi ei saa, küll aga juustu, sinki ja veini. Peeter Helme käis väljamaal, Soomes. Natuke KesKus’i moodi Soome kultuuriväljaande Voima viimase numbri juhtkirjas küsib Kimmo Jylhämö murelikult Euroopa üldist kultuuripilti kaedes: „Mida meil tuleks oodata?“[1] Tarka vastust tal pole, nendib lihtsalt, et mõtelda on vaja, mitte hüpata. Huvitav lähenemine. Lugesin […]

MAAILMA MÕISTMINE KIRJUTATU KAUDU: Uuestisündinud romaanivõistluse korraldaja ja žürii liige Peeter Helme räägib, milleks kogu see ettevõtmine hea on. Jürgen Rooste küsis aastate eest, milleks on vaja luulet. Ta ei leidnud rahuldavat vastust. Jürgen tahtis teada, „kas luule lepitab / meie lahkuläind vanemad“ ja „kas ta aitab / kuidagi alkoholist loobuda“ või „kas ta maksab […]

ENDISELT MEIEGA, LÖÖGIVALMIM KUI IIAL VAREM: Peeter Helme luges Timur Vermese romaani „Ta on tagasi“ ja leiab, et selle pealkiri on eksitav, sest Hitler ei saa tagasi tulla, sest ta pole ära olnudki. Teisisõnu, käes on hetk sooritada väike ekskurss füüreri-huumori ajalukku. Adolf Hitleri teemaline huumor on pea sama vana kui poliitilises mõttes Hitler ise […]

KUIDAS KAARDISTADA KIRJANDUST: Kirjanik ja kriitik Peeter Helme küsib, kas kirjanduskriitika on üks järjekordne mõttetu riik või on sellel nähtusel siiski maailmale midagi pakkuda.  Kirjandus ja selle kriitika käivad ühest küljest justkui käsikäes, kuid samas näib, et kriitika rolli, ülesannete ja sisu osas ei valitse tänapäeval üksmeelt. Uurides „kollektiivse aju“ – maailmavõrgu – vahendusel, mis […]

EESTI LUULE XXI SAJANDI ALGUSES: Peeter Helme Eesti Ekspressist arutleb, millised märksõnad iseloomustavad meie uuemat luulet. Alustuseks – olen alati arvanud, et luulest on raskem rääkida kui proosast. Ilmselt on see seisukoht sügavalt isiklik ja kahtlemata leidub inimesi, kellele tundub olukord vastupidine. Ometi on mul siiski ka paar argumenti oma seisukoha selgitamiseks. Esiteks tundub mulle, […]

FORSSEERITUD INIMENE: Peeter Helme vestluskaaslaseks on Mart Nutt, kes lähtub oma elus lihtsast ja kiiduväärsest põhimõttest raamatuid mitte osta Ajaloolase haridusega Mart Nutt loeb oma tööst ja huvidest lähtuvalt peamiselt erialast kirjandust: ajalugu, filosoofiat ning poliitika- ja sõjateaduse alaseid teoseid. Kuid nagu meie vestluse alguses kohe selgub, ei ole tegu mitte ainult lugeja, vaid ka […]