KUNSTIDE KOHTUMISEST: Veebruarist on Tallinna südalinnas aadressil Maakri 21 avatud uus ja unikaalne kunstiruum nimega Tallinn Art Space. Koht ühendab endas graafikakoja, kaasaegse kunsti näituse- ja müügigalerii ning kunstisündmuste toimumise koha. Marion Ots selgitab lähemalt.  Art Space on Eesti kunstimaastikul uus nähtus seetõttu, et pakub võimalust näha ja osta kõige värskemat kaasaegset kunsti ning osaleda […]

TÕNISSON KORRAKS ÄRA: KesKus’i toimetuse kultuurikoer Sabine Savannah Saba meelitas Kinomajja Ain Lutsepa, ühe oma lemmiknäitlejaist. Koer võttis seltskonna mõttes kaasa ka Juku-Kalle Raidi ja Marek Reinaasa. Saba ja Lutsepp haukusid laua taga kaua teatrist, elust ja muust vajalikust.  Ain Lutsepp (A.L): (Nentivalt kultuurikoerale) Mul on kohe kolm intervjuud järjest, teie, lugupeetud kultuurikoer, olete esimene. […]

IGIKESTEV FINANTSKIMBATUS: Majandusteaduste Traktor Hardo Pajula tutvustab oma uudisteost majanduse ja poliitika ühisest loputuskausist ning selgitab, kuidas supleb nendes vooludes inimloom. Ühtlasi võib siin tuletada ka meelde Ilfi-Petrovi kuldset majanduslauset: „Finantskuristik on kõigist kuristikest kõige sügavam ning langemine sinna võib kesta kogu elu.“  Inimese ja looma raamatul(otsi see üles lähedalasuvalt fotolt)on tegelikult päris pikk eellugu. […]

 KEERAKE NÜÜD SPORDILAINELE: Eurosaadik Indrek Tarand pani poliitikute kodustaadioni veerele püsti tabureti, istus maha ning püüab nüüd huviga aru saada, mis spordiga õigupoolest tegu on. Kampaania esmane tähendus on sõjakäik. Eesmärk võõraste alade vallutamine, algselt naiste ja söögi saamise eesmärgil. Hiljem ka kunstiväärtuste ja maavarade võtmiseks. On imelik, et põhiseaduslikud Eesti erakonnad kasutavad sellist sõna. […]

HOLOKAUST KUI TÖÖSTUSHARU? Tartmusis (Tartu Kunstimuuseumis) näitusel „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ holokaustist rääkida ei kardeta. Näituse kuraator Rael Artel tutvustab näitust, mis pajatab inimkonna ühest verisemast episoodist. Sel kevadel möödub 70 aastat inimkonna ajaloo kõige brutaalsema konflikti, Teise maailmasõja lõpust. Just neil päevil 70 aastat tagasi vapustasid maailma avalikkust hirmuäratavad fotod koonduslaagritest ning seal […]

ERILINE RAHVAS: Omamoodi road-movie dokumentaalfilmi minategelaseks on Eesti animafilmitegija Priit Tender, kellel on käsil tšuktši muinasjutu „Ussinuumaja“ ainetel joonisfilmi tegemine. Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel vaatas tuppa. Priitu intrigeerib miski samanimelise tšuktši muinasjutu sürreaalsest sisust, kuid mis? Filmi autorid Priit Tender ja Liivo Niglas rullivad vaataja ees lahti pika rännaku mööda maailma eri paiku, mille jooksul otsitakse […]

KÕHEDAD MÕTTERUUMID: Ulrich Seidl on pärast mahukat Paradiisi-triloogiat uuesti dokumentaalfilmide juurde pöördunud, ütleb Maarja Hindoalla. Filmi „Keldris“ näol on tegemist omamoodi kultuuriantropoloogilise uurimisretkega austerlaste kõhedatesse elu- ja mõtteruumidesse. Sisuliselt ei ole Seidli puhul suurt vahet, mis on parasjagu žanri lahtrisse kirjutatud, kuna traditsiooniliste žanrireeglitega ta ennast ei piira. Seidli mängufilmid on kohati hirmuäratavalt dokumentaalsed ja […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES. 8. LUGU: Jelena Skulskaja lugudesari vene kirjanduse igavesest teemast – armastusest. Väidetavalt ei käinud Tšehhov võõras linnas kusagil peale lõbumaja ja kalmistu. Inimese närusus ja armetus avanesid oma mitmesugustes variatsioonides täiel määral just nimelt nendes kohtades, sõnab Jelena. Moskva Kunstiteatri sameteesriiet ehib paks, haisev ja vastik kääbuslind, kes võib oma kollaka nokaga […]

7000 LEHEKÜLGE PEALINNA: Koduloouurija Ingomar Tuul valgustab ajaloodoktori Raimo Pullati ainulaadset rolli meie pealinna ajaloo uurimisel. Märtsis 80 aasta juubelit pidav Pullat avaldas just kahekümne viienda köite Tallinna ajalugu käsitlevast raamatusarjast. Aastaraamatu „Vana Tallinn” taastaja ja senine väljaandja Raimo Pullat on, kasutades saksakeelset väljendit, Tallinner Stammbürger ehk põlistallinlane. Raimo on 1944. aasta 9. märtsi pommitamise […]

KUI VÄHE MAAILM IKKAGI SAJANDIGA MUUTUB: Kristel Vilbaste heidab pilgu sajandi taha ning avab raamatu „Ellen. Maailmasõda Eesti naise mõtteis“ kaudu ühe Eesti naise mõtteid suure katastroofi päevilt. Bioloogina annan ma endale aru, et maailma rahvaarv on saanud nii suureks, et me ise oleme ohuks planeedile. Me ei suuda enam end normaalselt ära toita. Ja […]