FILIGRAANNE JA RÄMPS: Teatavasti kasvavad Cannes’is väärtfilmid, mille tegijad oma väsinud plaadikarbile palmioksa tätoveerida püüavad. Kristo Kaas vaatab nende asemel festivali äärealadel trügivaid monstrumeid, mis endale filmimekas profiiti lõigata üritavad. Kõrvaltvaatajale on Cannes (hääldus „känn“) ilmselt üks suur vormitu smörgåsbord: tegemist pole „lihtsalt festivaliga“, vaid linnaga, mis on kujunenud filmikunsti mekaks, kus püstitatakse kord aastas […]
Read more →