PUHUME, KUIDAS TORUST TULEB: Risto Lehiste Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist valgustab eesti traditsiooniliste muusikainstrumentide koosolekut Brüsseli Muusikainstrumentide Muuseumi väljapanekul. Näitusele süstivad elu Pärimusmuusika keskuse haridusprogrammid. Viimaste ühiskondlike teemade valguses ei teki tunnet, nagu oleks kohe, kohe ees ootamas Eesti riigi esimene tõeliselt suur juubel. Pigem annavad tooni negatiivsed osundamised, reaktsioonid, vastureaktsioonid, usaldamised ja umbusaldamised. Kõik […]

MILJONIPETTUS: Rail Balticu tasuvusuuring ei ole enamat kui vaid pettus. Ettevõtja Karli Lambot haarab tavalise arvelaua ja näitab ette, kui suurt tünga plaanitakse. Et projektist pudeneb raha paljudele asjaga seotutele, pole nende huvides arulagedat ettevõtet pooleli jätta, vaid pigem puhutakse välja järjest suuremaid valesid. Kui eelmise aasta mais valmis audiitorfirma Ernst & Young tasuvusuuring, siis […]

KOHT, KUST KA KIIBAKAS MEES TÜDRIKU SAI: Sügisest kolib kuuks ajaks Narva linna Eesti president Kersti Kaljulaid koos oma kabiiniga. Ent Narva on ajaloost tuntud niigi kui äärmiselt suure naisosakaaluga linn. Üks lisanaine juures ei muuda siin midagi. Mõni aeg tagasi sai 160 aastat hetkest, mil Narvas Kreenholmi saarel asuti rajama võimsat tekstiilitööstust, mis tegutses […]

PIIBLI JÄRGI TEINE RAAMAT: Peeter Volkonski pajatab, miks tõlkis ta ära armeenia munga Nareki Grigori nutulaulud, pühakirja järgi armeenlaste jaoks olulisima teose. „Minu esmatutvus Nareki Grigoriga, X sajandi mungaga, keda on nimetatud armeenia esimeseks tõeliseks poeediks, sai alguse täpselt nelikümmend aastat tagasi, 1977. aastal, kui tegime koos helilooja ja muusikateadlase Leo Normetiga tollases Stereoraadios saatesarja […]

 ÕUN POOLA PARADIISIST: Edmund Burke’i selts andis välja Leszek Kołakowski raamatu „Naeruvääristatud Jeesus“. Leszek Kołakowski oli kummaline mees – inimene, kes alustas marksismist, ent lõpetas sellest võimalikult kaugel. Kołakowski tõlkija Hendrik Lindepuu tutvustab olulist poola mõtlejat. Vastumeelsus klerikaalse Poola vastu tõukas noore Kołakowski marksismi rüppe ja 1945. aastal astus ta Poola Töölisparteisse (ehk siis kommunistlikusse […]

METSIKU EESTI LOOD: Andrus Kivirähal on lugu, kuidas kohalikud taadid, kes on maa tagasi saanud, müüvad kõigepealt soo ja metsa Soome. Keskmine eestlane arvab, et suurim metsavaenlane on riik ja selle käepikendus RMK. Kairi Keso Saaremaa metsadest otsis üles Rainer Laigu ja Kristi Parro – kaks metsameest – ning kolmekesi muugitakse lahti inimese, ühiskonna ja […]

MILLELE OSUTADA: 2018. aastal pööravad kõik Euroopa riigid tähelepanu kultuuripärandile – algas Euroopa kultuuripärandiaasta. See on hea võimalus tõsta esile rikkalik kultuuripärand viisil, mis innustaks seda väärtustama ja edasi kandma, kirjutavad Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 projektijuht Annela Laaneots ja Muinsuskaitseameti nõunik Triin Reidla. Ühelt poolt saame olla uhked, et UNESCO maailmapärandi nimekirja on Eestist kantud Tallinna […]

 AINUKORDNE EESTI SEIKLEJA: 1940. aastal lõpetas Eesti lipu all esimese ümbermaailmareisi ülikirju elukäiguga Ahto Valter. Mees, kelle nime järgi toodeti isegi saapaviksi ja paberossisorti, on lõpuks leidnud tee filmilinale. Jaanis Valk keevitas ligi üheksa aastat ajaloolist dokfilmi „Ahto“ ning selle valmimise puhul vestles temaga Kalevi Jahtklubi restos helilooja, muusik ja purjetamishull Jaanus Nõgisto. Kohtume Jaanisega […]

Veebruari alguses, täpsemalt teisel veebruaril, kui ma hommikul KesKus’i toimetusse jõudsin, hakkas järsku juhtuma. Minu head kolleegid olid end juba kohale lohistanud ja kenasti üles rivistanud. Eriti üllatas mind sellega meie peatoimetaja Juku-Kalle, kes tavaliselt ärkab alles lõuna ajal! (Aga noh, tõenäoline on ka võimalus, et ta polnud veel magama läinudki.) Kolleegid tõmbasid kopsud õhku […]

SÕLTUMATU PRILLIPAPA: Filmikriitik Buldooser Tuutu usub, et maailma on Venemaa tuumaarsenalist rohkem mõjutanud vene kultuur. Äsja klopsiti kokku poodium, kuhu ronis mees, keda nimetatakse vene kaasaja olulisimaks režissööriks. Vaatamata maailma suurimale territooriumile ja tuumaarsenalile on ikkagi vene kultuur see, mis globaalsesse ühisteadvusesse on sügavaima jälje vajutanud. Kui kirjandusklassikud nagu Dostojevski ja Tolstoi on laiemalt tuntud, […]