MINEVIKU VIISID JA ÕIGLUS: Tuntud ja ainulaadne Jaapani koor koos ansambel Kanazawaga trummi-show’ga esineb 23. juulil Tallinnas Eesti Kontserdisaalis. KDX-ART MTÜ kirjutab koorist ja ajaloolistest sündmustest muusika taga. Jaapani koor esineb Eestis esimest korda, esitades oma süidi segakoorile „Saatana pidusöök“, mis põhineb kirjanik Seiichi Morimura algupärasel lool. Sellele palusid muusika kirjutada üleriigilise muusikaorganisatsiooni Jaapani Lauluhääl […]

Lary 7 ja Jimi Tenor Väike aabits algajale kultuuriorienteerujale Lary 7 on üks neist 70ndate avangardi-legendidest, keda sageli mainitakse Andy Warholi, Dennis Oppenheimi või Lydia Lunchi kõrval; üks neist, kes neil eksperimentide-rohkeil kaugetel aegadel erakordselt tundlikul ja tabaval moel tegelesid erinevate kunstivaldkondade vaheliste piiride ületamisega. Lary 7 üks kuulsamaid teoseid on tema 35-minutine 16 mm film […]

EKSKURSIOON VABA SÕNALEVI AJALUKKU: Isikuandmete kaitse seadus puudutab teatavasti ka ajakirjandusele kehtestatavaid nõudeid. Ehkki Euroopa andmekaitse määrus ütleb, et ajakirjandus saab infot inimeste tegude kohta avaldada vaid juhul, kui eksisteerib „avalik huvi“, lisati Eestis määrusesse Reformierakonna ettepanekul veel omadussõna „ülekaalukas avalik huvi“. Väidetavalt Rein Langi portfellist välja imbunud idee ärritas paljusid, kuna siin nähakse võimalust […]

KODANIKUÜHISKONNA PÄEVAD: „Oleme järgmiseks kuuekümneks aastaks valmis, see on lubadus,“ ütles Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee president Luca Jahier Brüsselis toimunud kodanikuühiskonna päevadel, kus pakuti rohkesti erksaid mõtteid ja teadustki. Mart Rannut teeb ülevaate, millele peaks tulevikust mõeldes keskenduma. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee korraldab igal aastal kodanikuühiskonna päevi, mille käigus arutavad Euroopa kodanikuühiskonna ülesehitamisele pühendunud organisatsioonid […]

„Meie igapäevane toimetuse koosolek toimub täna uutmoodi!“ teatas toimetaja Kairi meelalt, kui ta hommikul KesKus’i uksest sisse marssis. Ma tõstsin laua alt oma elegantse ja kauni koerapea, et vaadata, kas meie Saaremaa piigal on lisaks kevadisele aktiivsusele ka uus soeng või vähemalt värske küünelakk. Ei olnud. Siiski tärkas minus tagasihoidlik lootus, et me korraldame uuendusliku […]

SURMATANTSU ÜHE AJASTU LÕPP: Saladuslik ja igavikuline Tallinna „Surmatants“ on kõige tuntum kunstiteos Eestis. Miks see maal on nii oluline ja miks see meid kõnetab? Ja miks me sellest jälle räägime? Merike Kuresoo otsib vastuseid. „Surmatants“ on monumentaalne maal hiliskeskajast, mida teavad pea kõik eestlased. See on teos, mille tähendus on võrreldav kunstiajaloo kõige olulisemate […]

„Hooldusõigus“ („Jusqu’a la garde“). Režissöör ja stsenarist Xavier Legrand. Osades Léa Drucker, Denis Ménochet, Thomas Gioria, Mathilde Auneveux jt. 93 min   RAJUD PERETRAUMAD: Vägivald on mitte ainult kõikvõimaliku kunsti, vaid ka meedia leivanumbriks olnud kauem kui eakaimadki meist mäletavad. Joonas Kiik arutleb perevägivalda seiravat filmi „Hooldusõigus“ vaadates, kas vägivallast on üldse veel midagi rääkida […]

VÄIKE KODUMAA MUDEL: 2016. aasta suvel käisid Mari-Liis Lill ja Paavo Piik Ülem-Suetuki külas Siberis. See on üks viimaseid püsiasustusega eesti külasid Venemaal. Intervjuudes nii nooremate kui ka vanemate kohalikega püüti mõtestada seda, kes või mis on eestlane ning mida ühe kauge eesti küla lugu võib meile öelda rahvuse elujõu kohta. Käigust sündis etendus „Jaanipäev“ […]

KOORILAUL JA RAHVATANTS KUI ROKIPIDU: 22.–24. juunil toimub Tartus Baltikumi suurim üliõpilaste laulu- ja tantsufestival Gaudeamus, mis toob Emajõe Ateenasse üle 4000 kõrgetasemelise esineja. Meelika Hirmo ütleb, et EV 100 programmi kuuluv sündmus ühendab valguskunsti, muusika, koorilaulu ning tantsu eriliseks vaatemänguks, mille sarnast pole Tartus varem korraldatud. Pööripäeval toimuva Gaudeamuse kandev kunstiline idee on kolme Balti […]

KOOLITATUD KOERALE: Leelo Tungal on kirjutanud mitu poppi raamatut, ühest neist tegi Moonika Siimets filmi „Seltsimees laps“. Kultuurikoer Saba vaatas filmi ära ja niuksus vaimustusest. Aga päris kõigest ta aru ei saanud. Koer on ikkagi sellest sajandist, film aga eelmisest. Lapseni ulatub koer hästi, nii ta siis küsis seltsimees lapselt Helena Maria Reisnerilt 1950ndate kohta. […]