SOLVUDA TULEB HÄSTI! Briti komöödia „Stalini surm“ osutus vene tšinovnikute jaoks huumori ning tõsiseltvõetavuse testiks. Tšinovnikud katset ei läbinud, vaid solvusid ja pidasid seda hobuse unenäoks, räägib ERR-i Moskva korrespondent Anton Aleksejev Jossifi surmakuul ja ratsutab sel puhul unenäona kirgiiside hobusel. Stalini surma aastapäev näeb Moskvas välja üsna tavaliselt: Kõige Tähtsamale Väljakule kogunevad sajad inimesed […]

METSIKU EESTI LOOD: KesKus’i ja RMK lugudesari Eesti metsadest. Sedapuhku tehakse ekskursioon kodumaistesse soodesse.  RMK looduskaitseosakonna spetsialisti Leevi Krumm pajatab lähemalt. Soo on eestlase jaoks mütoloogiline ja tähtis koht. Kunagi põgeneti sohu ristirüütlite eest, hiljemgi kasutasid kohalikud tihti vaid neile teadaolevaid teid laugaste vahel, et pääseda rüüstajate, sõdade või katku eest, mida kiputi ikka isikustama. […]

KODUSE KIILU ALL: Eestlaste rahvamütoloogias elab võimsalt valge laeva kujund – see tuleb teatavasti meile kord järele ja päästab ära kõigest kurjast. Nii jutustas 19. sajandil prohvet Maltsvet ja nii usuti 1950-ndatel. Õnne Mets Meremuuseumist aga tutvustab reaalseid laevu, mida meie sajandil pakkuda on. veebruaril tähistas Eesti Meremuuseum oma 83. aastapäeva ning tegi kingituse endale […]

ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE RISTTEE: Lugu sellest, kuidas Merident Presi 25 aastat tagasi Inimõiguste Instituudi moodustas. Meri uskus, et inimõigused kujunevad Eesti Assamallaks – kohalikuks Waterlooks, otsustavaks lahinguks ja saatusliku kaotuse võimaluseks. Instituudi juht Vootele Hansen kirjeldab veerandsadat aastat ning tänast päeva. ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni 44. aastapäeval, 10. detsembril 1992 moodustati tollase Vabariigi Presidendi Lennart Mere […]

VAADE KODU LOOLE: Niipea kui kultuur ja loodus vastuollu satuvad, algab dekadents ning põhjustab esialgu aeglase ja märkamatu, siis aga üha kiireneva lagunemisprotsessi, mis lõpeb kultuuri allakäiguga ja enamasti rahva surmaga, ütleb filmimees Tõnu Virve. Näitekirjaniku ja luuletaja William Shakespeare’i 450. sünniaastapäeva pidulik tähistamine algas Londoni dramaturgi koduteatris tavatult lihtsalt. Tühjale lavale tuli kuulus inglise […]

HIRMUGA POOLEKS: Tudengijazz (TUJA) on Eesti vanim jazzmuusikafestival. Sel aastal pakub festival noortele jazzmuusikutele esinemisvõimalusi ja festivalimelu juba 36. aastat järjest. Khris-Marii Palksaar kirjeldab, kuidas Eesti Jazzliit kutsus möödunud sügisel esmakordselt tudengeid märtsikuist festivali korraldama. TUJA on festival, mille lavalaudadel on oma karjääri algusaastatel üles astunud enamik Eesti jazzmuusikuid. Andekas jazzpianist Holger Marjamaa tegi TUJA […]

PUHUME, KUIDAS TORUST TULEB: Risto Lehiste Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist valgustab eesti traditsiooniliste muusikainstrumentide koosolekut Brüsseli Muusikainstrumentide Muuseumi väljapanekul. Näitusele süstivad elu Pärimusmuusika keskuse haridusprogrammid. Viimaste ühiskondlike teemade valguses ei teki tunnet, nagu oleks kohe, kohe ees ootamas Eesti riigi esimene tõeliselt suur juubel. Pigem annavad tooni negatiivsed osundamised, reaktsioonid, vastureaktsioonid, usaldamised ja umbusaldamised. Kõik […]

MILJONIPETTUS: Rail Balticu tasuvusuuring ei ole enamat kui vaid pettus. Ettevõtja Karli Lambot haarab tavalise arvelaua ja näitab ette, kui suurt tünga plaanitakse. Et projektist pudeneb raha paljudele asjaga seotutele, pole nende huvides arulagedat ettevõtet pooleli jätta, vaid pigem puhutakse välja järjest suuremaid valesid. Kui eelmise aasta mais valmis audiitorfirma Ernst & Young tasuvusuuring, siis […]

KOHT, KUST KA KIIBAKAS MEES TÜDRIKU SAI: Sügisest kolib kuuks ajaks Narva linna Eesti president Kersti Kaljulaid koos oma kabiiniga. Ent Narva on ajaloost tuntud niigi kui äärmiselt suure naisosakaaluga linn. Üks lisanaine juures ei muuda siin midagi. Mõni aeg tagasi sai 160 aastat hetkest, mil Narvas Kreenholmi saarel asuti rajama võimsat tekstiilitööstust, mis tegutses […]

PIIBLI JÄRGI TEINE RAAMAT: Peeter Volkonski pajatab, miks tõlkis ta ära armeenia munga Nareki Grigori nutulaulud, pühakirja järgi armeenlaste jaoks olulisima teose. „Minu esmatutvus Nareki Grigoriga, X sajandi mungaga, keda on nimetatud armeenia esimeseks tõeliseks poeediks, sai alguse täpselt nelikümmend aastat tagasi, 1977. aastal, kui tegime koos helilooja ja muusikateadlase Leo Normetiga tollases Stereoraadios saatesarja […]