RESTAURAATORI KOGU: Nikolai Kormašov (1929–2012), kunstnik, maalikunsti, vana-vene ikoonide ja rahvakunsti ekspert, Vene ja Eesti kultuuri uurija ja sillaehitaja, oli kirglik kollektsionäär ning restaureerija. Orest Kormašov tutvustab Mikkeli muuseumis väljapandud ikoone vana Kormašovi kogust. Kunstnik-kogujad ei ole ajaloos harv nähtus, kuid uusimas ajas mõnevõrra erinevad kunstnikutaustata kollektsionääridest. Kui valdavalt kogutakse teoseid materiaalse väärtuse tõttu või […]

MUUSIKAINSENERIDE KLUBI: KesKus’i lutikas on asetatud Jaan Pehki kööki, metallist leivakarpi. Leivakarbi lähedusse, köögilaua ümber on kogunenud Jaan Pehk ise ja Andrus Bonzo Albrecht, et leppida kokku, milliseks kujuneb nende kevadine Eesti-tuur. Kavas on arutada läbi programm, vaherepliigid ja laulud.  (Kostab lurinat, ähkimist ning asjatut toolikäginat) Pehk: …Aga millal sulle viimati öeldi, et sa nii […]

Et kõik, armas lugeja, ausalt ära rääkida, siis täna juhtus nii, et jäin tööle hiljaks. Mul oli selleks ka igati loomalik põhjendus: mulle tuli hommikul külla uuringufirma küsitleja ja tahtis teada minu arvamust väga erinevate asjade kohta. Kuna ma läksin talle ukse peale vastu, lugemisprillid ees ja Schopenhaueri „Elutarkus“ kaenlas, siis ta ei saanudki pihta, […]

AUTASUSTATUD JA NUTIKAS: President Kersti Kaljulaiu graatsiline käsi surus Mart Nutile äsja rinda hinnalisemat sorti medali, Riigivapi II klassi teenetemärgi. Teise samasuguse sai Eiki Nestor, kuna salapärastel asjaoludel on need kaks olnud kõige pikema staažiga riigikogu liikmed. Juku-Kalle Raid ja Marek Reinaas meelitasid ordenikavaleri kohale ja keerasid ukse seestpoolt lukku.  Mart Nutti pole tegelikult üldse […]

ÕDUS ELU BÜROKRAADI AEDIKUS: Vaata Eesti riiki või Euroopa Liitu, kuidas tahad – nagu viljapuud, inimest või pärmitainast – oi vohab. Annely Akkermann TEAB, kuidas sellisel puhul käituda: tagasi lõigata nagu õunapuud, maha kloppida nagu tainast või „portsu vähendada“, nagu soovitas Annely Kihnu-naabrinaine liigheast toidust ja veinist – loe: toetustest ja mugavast tööteesklemisest – loiuks […]

PUHATA JA MÄNGIDA! Eestil võiks olla palju rohkem julgust ja tahtmist oma eripära rõhutada, ise algatada, uusi võimalusi pakkuda. Suurtel riikidel on oma käik ja korraldused. Eesti ei tohiks püüda kõiges nendega sarnaneda ja nende tegemisi matkida, sest see käib meile lihtsalt üle jõu. Krista Aru soovitab uut riigipüha ja puhkepäeva, sest neid on ebanormaalselt […]

UNUSTATUD RAAMAT: Saaremaalt mandrile ujunud endine miilitsatöötaja ja reformierakondlaseks hakanud Kalle Laanet pajatab teisest Kallest. Sellest, kelleks ta lapsepõlves saada tahtis. Muidugi on tegu detektiiv Kalle Blomkvistiga. Meri on mustriline, iseäranis just vaikse ilmaga, väikse tuulega. Mustrid vahetuvad kiiresti, ei jõua jälgidagi. Kui meri on jääs ja öösel on tuisku teinud, siis on mustrid rahulikumad, […]

KUIDAS SÕITA BUSSIGA: Ühe loo rääkimisvõimalusi erinevatel viisidel. Jan Kaus, Indrek Koff, Eva Koldits ja Toomas Täht võtsid ette prantsuse kirjaniku Raymond Queneau (1903–1976) raamatu „Stiiliharjutused“ ning käänasid selle otsaga Eestisse. Sündisid lavastus ning raamat. Kaus toob näiteks lihtsa tegevuse – bussisõidu – ning näitab stiilivõimalused kätte. Raadio Öölastead (Plaadikrabina saatel, salmereegilikult) Kallid lapsed, räägin […]

LAIA ROOMIKUGA MEES: Juku-Kalle Raid ja Marek Reinaas kutsusid Ilmar Raagi õhtusele õllele Humalakotta. Uudishimu pärast. Sest Ilmari tegemised on kõrvaltkiikajale nagu filmiseriaal. Mäletate, kui kõigepealt lasti välja film „Saag 1“ ja siis tuli neid riburada pidi otsa? Vot nii. „Raag 1“ lasti samuti välja väga ammu, juba 50 aastat tagasi, aga Raag 7 või […]

VURINAL KUI TÕUKERATAS EESTI FILMILUKKU: Film tundub olevat kõige demokraatlikum kunstivorm – kõige ligipääsetavam ja ühtlasi ka kõige kergemini kritiseeritav, sest kui teatris või kunstisaalis igaüks käia ei viitsi, siis kodus teleka ees külitades näeme pea iga päev mõnda filmikunsti tippteost. Kristiina Davidjants puurib kodumaise filmi kaadreid Eesti ajast kuni Nõukogude režiimi lõpuni. Süües igal […]