Tõnu Kaljuste läheb üle vee KAMBAKAS GRÄMMIVÕITJALE: Ühel õhtupoolikul kogunes KesKusi kamp – Juku-Kalle Raid, Tiina Ilsen, Marek Reinaas ja Kairi Keso – ajalehetoimetuse nõupidamistesaali. Katsime laua hea-paremaga. Olime otsustanud teha kambaka Tõnu Kaljustele. Dirigent Tõnu Kaljuste, äsjane Grammy-võitja, on teadagi inimene, kellest üksi jagu ei saa. Kambakas kogu toimetusega Tõnu vastu tundus vältimatu. Ja […]

Onko elämä Petroskoi? Mitä tämä on? PIIRIPEALSED INIMESED: Tampere teater Telakka tõi kevadel Eestisse lavastuse „Petroskoi“, mis on ood väikerahvaste vajadusele jutustada lugusid. Kuidas on võimalik ellu jääda ida ja lääne piirialadel? Siim R. kondas ringi ja astus Kanuti Gildi sisse.Wholesale Snapbacks. Tähelepanu, siin on tegu soome ja vene seguga – niisiis kollaboratsionism (mille tähendus […]

INIMENE JA MASIN: VAT Teatri kunstiline juht Aare Toikka on vana tuntud näitlejateatri mees. Aga nüüd kavatsevad noored kunstnikud Henri Hütt ja Sander Põllu VAT Teatris lavale tuua näitemängu „POP, mida sooviksin jagada“, kus näitleja roll on samas kaliibris televiisori, kõlari või prožektori omaga. Puhkeb vaidlus.Snapback Hats Wholesale. Aare Toikka ja Henri Kütt on kokku […]

EESLINNAST KESKLINNAKS: Tallinna Suurgildi hoones (ajaloomuuseumis) on avatud näitus „Algused ja lõpud. Eeslinnast kesklinnaks“. Kuraatorid Ulla Kadakas ja Krista Sarv uurivad, kuidas eeslinnast sai äärelinn ja äärelinnast kesklinn – Kunstiakadeemia kvartali näitel. Eesti linnalise asustuse algus jääb 13. sajandi esimesse poolde, mil hakkasid formeeruma suuremad kindla füüsilise ja sotsiaalse struktuuriga tiheasustusalad. Nende kindlustamine, majandusliku spetsiifika […]

KÜLM SÕDA POLE KUNAGI LAKANUD: Venemaal käivad juba pikemat aega jutud, et Euroopale tuleks selg keerata. Aga tegelikult on Läänt niikuinii seal kogu aeg vaenlaseks peetud. Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel vaatab, kuidas Lääs ja Venemaa teineteist näevad. Ühel pühapäevasel hommikul pandi kodus käima televiisor, kus parasjagu hakkas mängima järjekordne mõttetus sarjast „Võimalik vaid Venemaal“. Seirasin poole […]

LIGI POOLTEIST SAJANDIT LAULUPIDUSID: Suvise laulupeo esimene päev, mis kannab pealkirja „Aja puudutus“, toob kuulajateni muusikalisi meenutusi möödunud laulupidudest. Esimene laulupidu toimus 1869. aastal, 145 aastat tagasi. Kaks aastat kestnud pingelise ettevalmistustöö ning tuliste vaidluste tulemusena on valminud 26. laulupeo kava, mille esimese päeva repertuaari kuulub üks lugu kronoloogilises järjestuses igalt varasemalt laulupeolt. Erandiks on […]

EESTI SÕBER: Põhjaranniku ajakirjanik Teet Korsten intervjueeris legendaarset vene muusikakriitikut Artemi Troitskit, kellel on Putinlandist kõrini ning kes Eestisse kolib. Artemi on Eesti sõber 14. eluaastast, mil ta vanavanemad Võsul suvilat rentima asusid, ja ütleb putinluse kohta: „Ei saa aidata rahvast, kes kaifib oma maa ebaõiglast tegevust!“ Tallinn Music Weeki (TMW) avades selgitas president Ilves […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES. KOLM LUGU: Jelena Skulskaja lugudesari vene kirjanduse igavesest teemast – armastusest. Jelena võtab kätte Lermontovi variandi Shakespeare’i Othellost – venelaste „Maskeraadi“. See on viimane lugu Shakespeare’i süžeedest vene klassikalises kirjanduses. Tundub sedamoodi, nagu kordaks Mihhail Lermontov „Maskeraadis“ (1835) koolilapse hoolikusega tragöödiat „Othello“, kuid ta on leidnud ka uudse tahu, mis tõi temas, […]

ÖÖÜLIKOOL: KesKus’i ja Ööülikooli sarja 3. osa. Ööülikool käis 2003. aastal külas seitsmekümne-keele-mehel, teoloogil ja humanitaarteadlasel Evald Saagil (1912–2004). Loengus tuleb juttu naise rollist, eesti emadest ja sumeri emajumalatest. Evald Saag (E.S): Igaüks peab vastust andma endale ja meie rahvale, et me seda mõistaks: ema tuleb kummardada, ema tuleb austada, 364 päeva aastas, et emadepäeval […]

MEELEGA TEHTUD: Raul Meel paigutub sõjajärgse eesti kunsti ajaloos ühte ritta selliste suurkujudega nagu Tõnis Vint, Leonhard Lapin ja Kaljo Põllu, kes kõik tõusid esile 1960-ndatel ja on eesti avangardi klassikud. Kunstiajaloolane Triin Tulgiste soovitab Raul Meele koondnäitust Kumus. Raul Meelt eristab teistest meie kunsti gurudest ja avangardiklassikutest klassikalise kunstihariduse puudumine ja nõukogude ajal sellest […]