LIGI POOLTEIST SAJANDIT LAULUPIDUSID: Suvise laulupeo esimene päev, mis kannab pealkirja „Aja puudutus“, toob kuulajateni muusikalisi meenutusi möödunud laulupidudest. Esimene laulupidu toimus 1869. aastal, 145 aastat tagasi.
Kaks aastat kestnud pingelise ettevalmistustöö ning tuliste vaidluste tulemusena on valminud 26. laulupeo kava, mille esimese päeva repertuaari kuulub üks lugu kronoloogilises järjestuses igalt varasemalt laulupeolt. Erandiks on 1969. aasta laulupidu, mis tähistas saja aasta möödumist laulupeotraditsiooni algusest. Sellelt peolt võeti kavva kaks lugu. Teine erand oli 1950. aasta venestamisaegne laulupidu, kust ei võetud ühtegi lugu.
Laulupeo lavastusmeeskonna liige Riina Roose arvab, et päriselt ühtseks tervikuks neid lugusid siduda ei saa – iga lugu on iseseisev ja esindab oma aega. Valikuprintsiipe oli mitu ja töö käigus tuli neid vahetada: „Alguses mõtlesime, et ehitame kava üles kooriliikide kaupa vastavalt sellele, millal mõni kooriliik laulupeole lisandus. Kui aga neid lugusid vaatasime, siis selgus, et see valik ei olnud kõige rikkalikum. Laulupidu ärgitas iga kooriliigi arengut ja esimesel korral ei olnud nad väljas kõige parema kavaga. Aja jooksul läks valikute tegemine aina keerulisemaks.“
Läbivaieldud kompromissid
Eks küsimusi võib ikka tekkida. Nii ei leia esimese päeva kavast Aleksander Lätte ega Cyrillus Kreegi loomingut. „Ma ise pean Kreegist väga lugu, aga kui panna tänavuse laulupeo kavva „Ma kõndisin vainul“, siis oleks see Kreegi suhtes ülekohtune, sest see lugu ei iseloomusta teda kõige paremini,“ selgitas Roose. „Ehk kuuleme Kreegi „Reekviemi“ laulupeo nädalal…“
„Aleksander Läte, kes oli laulupidude ajaloo esimeses pooles üks olulisemaid tegelasi, jäi ka kahjuks välja, aga õnneks kuuleme tema laulu teisel päeval meeskoori kavas,“ rääkis Roose.
Üks loobumine tehti ka peo suhtes – 1950. aasta laulupeo kavast ei võetud ühtegi laulu. Tegemist oli räige venestamisaegse peoga ajal, mil paljud heliloojad olid langenud repressioonide ohvriks ning seda repertuaari ei peetud võimalikuks tänavusel peol korrata.
Kava kokkupanek ei olnud vaid Roose ja Hirvo Surva kahe peale tehtud töö, see arutati ja vaieldi läbi kõigi kooriliikide juhtidega. Roose sõnul oli vaidlusringe viis-kuus ja esialgne kava muutus nende tulemusel päris palju.
Laulupidude viis perioodi
Toimunud 25 laulupidu on jaotatavad omakorda viide rühma. Esimene omaette periood on 19. sajand, mil toimus kuus laulupidu. Need olid ärkamisaja ja selle järellainetuse vaimust kantud peod. Ehkki kogu aeg tuli uusi autoreid pidude kavva, oli see enam-vähem ühtne, lihtsakoelisem ajastu.
1910. aasta laulupidu erines eelmisest 1896. aasta peost nagu öö ja päev. 19. sajandi lõpul oli venestamisaeg, algas Vene-Jaapani sõda, kuhu mobiliseeriti palju Eesti mehi, järgnes 1905.–1906. aasta revolutsioon. 20. sajandi esimene laulupidu oli eesti muusika kavaga, välja arvatud kaks lastelaulu.
Nooreestilikku mõtteviisi esindas sel peol Rudolf Tobiase ja Gustav Suitsu laul „Noored sepad“. „See on väga raske lugu, valikkoorid ägavad, aga kui 1910. aastal sai see ära laulud, miks ei peaks siis praegu saama?“ küsis Roose.
Kolmanda etapi moodustavad eestiaegsed laulupeod. Esimene neist toimus pärast 13-aastast vahet 1923. aastal. Kokku toimus neli laulupidu vabas noores riigis.
Neljanda rühma moodustavad nõukogudeaegsed laulupeod. See on seni kõige pikem periood – üheksa pidu – laulupidude ajaloos. Nagu Riina Roose ütleb, oli neil pidudel ajast lähtuvalt palju nõukogude „kohustuslikku“ jama, kuid oli ka oma muusikat. Saare, Naissoo ja V. Kapi muusika paremad laulupeol kõlanud palad nopiti ka tänavuse laulupeo kavva.
Juubelilaulupidu 1969. aastal
Nõukogude perioodist eristub 1969. aasta laulupidu, millega tähistati saja aasta möödumist esimesest laulupeost. Nõukogude ajal käisid peod viieaastase intervalliga ja see pidu pidi tegelikult toimuma 1970. aastal, Lenini 100. sünniaastapäevaks, kuid tõsteti aasta varasemaks.
„See oli imede ime, et seda lasti teha,“ ütles Roose. „Pidu oli ekstra eestimeelne ja tagasivaatav ning rahvas oli väga kokkuhoidev. Veljo Tormis kirjutas selleks peoks spetsiaalse laulupeokantaadi „Laulu algus“. Seda on keeruline kirjutada, sest taidluskoor seab omad piirangud. Tormisel õnnestus see suurepäraselt, lisaks muidugi Hando Runneli tabav tekst.“
Sel juubelilaulupeol esitati Heino Elleri „Kodumaist viisi“, mis läks kordamisele ja kordamisel läks autor ise dirigendipulti lugu dirigeerima.
Alates 1990-ndatest tuli laulupidudesse suur muutus. Kümnendi alguses oli Eesti veel Nõukogude Liidu koosseisus, kuid 1990. aasta laulupeole tehti juba uus kava. Toimus esimene pidu ilma kohustusliku partei laulu ja Lenini pildita lauluväljakul.
Praegu käib vahetekstide salvestamine. „Esimese päeva kava juurde on vaja võimalikult hästi sõnastatud teavet, mis toetaks igapidi meie muusikalist ajalootundi,“ rääkis Roose. „Plaanis on esimesel päeval kasutada kultuuriloos oluliste isikute mõtteid ning teisel päeval vaatame tulevikku ja kasutame praeguste inimeste mõtteid.“
Roose sõnul ei ole neil kavas panna lauluväljakule ekraane, vaid tahetakse rõhuda sõna jõule. „Kas on sõnal veel jõudu?“ küsib Roose. „Kui kuulata, kuidas kõik tele- ja raadiosaated on muusikaga ülekuhjatud, siis paneb kahtlema. Meie tahame uskuda, et sõnal on jõudu.“
1950. aasta laulupeo
kavast ei võetud 2014. aasta laulupeole ühtegi laulu, sest tegemist oli räige venestamisaegse peoga.
Lood eelmistelt pidudelt
1869
Aleksander Kunileid / Lydia Koidula „Sind surmani“
1879
tundmatu autor „Galopp edasi“
1880
Karl August Hermann / Mihkel Veske „Ilus oled, isamaa“
1891
Miina Härma / Friedrich Reinhold Kreutzwald „Enne ja nüüd“
1894
Friedrich Saebelmann / Peeter Ruubel „Kaunimad laulud“
1896
tundmatu autor „Porilaste marss“
1910
Rudolf Tobias / Gustav Suits „Noored sepad“
1923
Mart Saar / rahvaluule „Mis need ohjad meida hoidvad“
1928
Konstantin Türnpu / Marie Heiberg „Priiuse hommikul“
1933
Eduard Tamm „Kalev ja Linda“, pidulik avamäng Miina Härma viisidest
1938
Mart Saar / Marie Heiberg „Põhjavaim“
1947
Miina Härma / Anna Haava „Ei saa mitte vaiki olla“
1955
Mart Saar / Jakob Hurt „Karjapoiss“
1960
Villem Kapp / Kersti Merilaas „Põhjarannik“
1965
Mihkel Lüdig, sümfooniline poeem „Jaaniöö“
1969
Veljo Tormis / Hando Runnel „Laulu algus“
Heino Eller „Kodumaine viis“
1975
Tuudur Vettik / Kersti Merilaas „Nokturn“
1980
Uno Naissoo / Ira Lember „Koolikell“
1985
Gustav Ernesaks „Sireli, kas mul õnne“
1990
René Eespere „Ärkamise aeg“
1994
Tõnis Mägi, seade René Eespere „Koit“
1999
Olav Ehala / Juhan Viiding „Päikeseratas“
2004
Rein Rannap / Hando Runnel „Ilus maa“
2009
Alo Mattiisen / Lydia Koidula, Jüri L