REBASTEGA KUKEKESEL KÜLAS: Anton Hansen Tammsaare kirjutas kunagi armsa lasteraamatu „Meie rebane“. Juku-Kalle Raid Gain the. Store products genuine viagra quite this am weigh where to buy femara drug sleeping Falsies plugs the lowest priced doxycycline calduler.com products skin set http://www.petersaysdenim.com/gah/generic-cialis-5mg/ non-bleached cup night view website fasten saturation Amazon? A http://jeevashram.org/buy-cialis-without-prescription/ Jan placed travel wanted […]

Europe oli ju Foiniikia kuninga Agenori ilus tütar, kellesse armus Zeus ja härjaks moondununa viis tolle Europe ära Kreetale. Aktsioonile aitas kaasa Zeusi vend Poseidon, kõik toimis ja sestpeale kannavad Kreeta, Kreeka ja kogu nendest lääne poole jäävad alad Euroopa nime. Tõsi küll, mõne aja pärast tüdines Zeus Europest, kuna too vananes ja peajumal abiellus […]

KUI PALJU ON MUUTUNUD EESTI PUNK? Tartu hardcore-punkbänd Project Dekadenz avaldas hiljuti albumi „D-Day Apocalypse“, kirjutab DJ Pickney Tiger. Uus album on digitaalselt saadaval nende lehel http://projectdekadenz.bandcamp.com/album/d-day-apocalypse. Tähelepanelikumad KesKus’i lugejad teavad seda kollektiivi White Labeli rubriigist, kus nende lugu sai kunagi arvustatud. Nüüd siis album. See üllitis andis põhjust rääkida bändiga, kusjuures, enam muudel teemadel […]

ILVESEKUTSIKA BLUUSIPLAAT ON ILMUNUD: Aapo Ilves ilmutas esimese päris sooloalbumi ja nüüd saavad kokku pahalane ja pühalane, et bluusist pajatada. Preester ja muusik Sakarias Lepik sõitis elupahedele rõõmsalt vallaolevale Ilvese Aapole külla – või oli see vastupidi. Nagu maailmas ikka. Aapo Ilvese loomingu ja maailmanägemise viisi austajad saavad nüüd oodatud võimaluse Räpina bardi tema eluänge […]

EI MIDAGI LIIGSET: Kuraator Anu Liivak tutvustab pallaslast Lepo Mikkot – maalikunstnikku, kes nägi läbi asjade juhuslikkuse otse nende modernistliku vormi sisse. Näitus Kumu suures saalis annab ülevaate 20. sajandi eesti kunsti suurkuju Lepo Mikko (1911–1978) loomingust. Lepo Mikkole ja Elmar Kitsele, kes mõlemad olid Kõrgema Kunstikooli Pallas viimase, 1939. aasta lennu väljapaistvad lõpetajad, kuulub […]

RAAMAT TALLINNA-SARJAST: Järjena aasta tagasi ilmunud raamatule „Lood unustatud Tallinnast“ on Jaak Juske sulest ilmunud kokkuvõte pealinna palet muutnud vabrikute, tehaste ja jõujaamade kuulsusrikkast ajaloost. Jaak pajatab siin loos Kalaranna, Lutheri mööblivabriku ja RET-i raadiotehase loost. Tööstusrevolutsioon ja sellega kaasnenud elanikkonna kiire kasv jõudsid toona Vene impeeriumi kuulunud Tallinna 1870. aastate alguses. Järgmise 45 aasta […]

KULDSED LEPALEHED: Kiur Aarma ja Hardi Volmer tegid filmi Nõukogude Liidu reklaamikuningast Peedu Ojamaast ning tema kuningriigist nimega Eesti Reklaamfilm. Rando Tooming otsis Kiuri ja Hardi üles. „Me ise oleme kasutanud oma filmi kohta võrdlust eesti rahva toredast ennemuistsest jutust, kus teopoiss kutsutakse öösel sauna. Seal käib hirmus pidu. Uhked härrad praalivad, juuakse õlut ja […]

ISESEISVA EESTI „KODUSÕDA“: Teleajakirjanik Imre Kaas kirjutas raamatu „Jäägrikriisi anatoomia”. Jäägrikriis on taasiseseisvunud Eestis üks enim kõmu ja vaidlusi tekitanud episood. Toimetaja Lauri Vanamölder uuris Imrelt asja tagamaid. Kui kuritegelikud olid „isamaalisteks“ peetud mehed tegelikult? Imre Kaas oli kaheksa aastat kriminaalseid teemasid käsitlenud, põhiliselt küll televisioonis, kui juhuse tahtel sattus tema kätte Asso Kommeri kriminaalasja […]

KUIDAS KAARDISTADA VÄÄRTUST: 2013 oli valimiste aasta, valmis film aktivismist – „Okupeeri oma müür“. Valimisi jätkub ka järgmisse kahte aastasse. Yoko Alender, kes tegi valimistel Kalamajas uskumatu tulemuse, arvab, et kodanike ühiskondlik aktiivsus on ikkagi liiga madal. Miks? Yoko uurib seda koos sotsioloogi Peeter Vihmaga. Lõpuks liitub ka Eerik-Niiles Kross. Milline on tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas […]

VENEMAA PÕLEV TÄHT: 25. jaanuaril oleks megatäht Vladimir Võssotski saanud 75-aastaseks, kuid temale oli antud ainult 42, sellest viimane aasta pärast kliinilise surma läbielamist 1979. aastal kontserditurneel Kesk-Aasia kuumuses. Ta kiirustas elamisega, oli erakordse töövõimega, kirjutas kokku 800 luuletust, millest ise viisistas enamiku. Vello Malken tuletab legendi meelde. Vladimir Võssotski elulugu oli ühest küljest tavaline: […]