RONGIPIILUPARTIDE PILLERKAAR: Mehis Helme räägib veidi Eesti raudtee ajaloost, toetudes Tiit Pruuli raamatule „Поездом из Петербурга в Таллинн / St. Peterburg to Tallinn by train“. Raudteede tulek Eestisse oli kindlasti uue ajastu alguseks, mis viis elukvaliteedi uuele tasemele. Piirkondades, mida raudtee läbis, tekkis kiire areng nii sotsiaal- kui ka majandussfääris, sest kiiremini kosus põllumajandus ja […]

NOVELLID JÄRGMISE KORRANI: KesKus’i toimetuse ühisel hääletusel Eesti šefimaks kriitikuks kuulutatud Arno Oja koorib Maarja Kangro raamatu „Dantelik auk” lehtedest täitsa lahti – viies osas. Oma rahvuslikku kuuluvust minetamata on Maarja Kangro (edaspidi MK) selles raamatus üdini eurooplane, kes avaleheküljest peale puistab teksti sisse võõrsõnu ja ohtralt võõrkeelseid (itaalia, saksa, inglise) väljendeid. Ta jutustab verbi […]

KAS MEIEGA TEHAKSE NALJA? Täpselt nii tunneb ennast Tristan Priimägi, kui ta vaatab Ulrich Seidli paradiisi-triloogiat. Seidl on tüüp, kes nõuab suhet. Eelmisel aastal Cannes’is, paradiisi-triloogia esimese osa „Paradiis: armastus „ esilinastusel saatsid smokingis Ulrich Seidlit korpulentsed daamid-seksituristid-näitlejad filmist. Punase vaibaga kaetud trepi ülemisel astmel lõi Seidl kaamerate sähvimise all järsku lahti tantsu, keerutades oma […]

FILM ROKENROLLI UNELMAST: Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel võtab oma ridikülist välja filmi ühest legendist, Sixto Rodriguezest, kes tegi ilmselt kõik selleks, et ta legend poleks. Ja see film rändab koos vaatajatega mööda maailma üha uuesti. Rock’n’roll’i unelm eksisteerib enamikus muusikafännides, ent vaid vähestel saab see teoks. Tõsi küll, rock’n’roll’i unelmaid on mitmeid, ent miskitpidi on nad […]

KÜSIMUSED TEADUSE JA HARIDUSE PIIRIMAIL: Peeter Olesk küsib, kas ühiskond näeb tulevikus inseneris oma sõpra või vaenlast. Professor Villem Alttoal (1898–1975), kellest on raske öelda, kuidas ta midagi uuris, oli kombeks öelda, et ülikool jaguneb kaheks. Üks on diplomitsehh, mis mudelis peaks andma gümnaasiumiõpetaja ettevalmistuse ja selle nimel tuleb kogu tsükkel läbida võimalikult kiiresti. Teine […]

JÄRELEAITAMISTUNNID: Tõnissoni instituudi juhataja Andrus Villem kõneleb, kuidas instituut oma tegudega Eesti piire ületab. Kumb oli parem, kas Armeenia või Gruusia konjak. Aseri ja Moldova sama tasemega brändisid loeti eelnimetatuist klassi võrra madalamal olevaiks. Nõukaaja defitsiidi ajal oli see olemuslik vastasseis, sest muu maailmaga tavakodanikul võrdlusmoment puudus. Seetõttu vaieldi ka tõsimeeli. Nii oli see umbes […]

VÄLISMAA NÄIDETEL: Eestis elav Portugali kirjanik João Lopes Marques pajatab, mis võib juhtuda siis, kui kasutad presidendi kohta sõna „kloun”. Sõnad on tähtsad. Kõik sõnad, eranditult. Baskidel on ütlus, et kõik, millel on nimi või nimetus, on päriselt olemas. Selles osas ulatub nende talupojamõistus oluliselt kaugemale kui ratsionalistidel nagu René Descartes. Sõnad on vahendid, mida […]

KESKEUROOPA SUGULASRAHVAS: 2011. aastal hakkas ENPA arutama monitooringuprotseduuri avamise ettepanekut Ungari suhtes seoses vastuoluliste muudatustega maa konstitutsioonis ja meediaseadustes. Alles 2013. aasta juunis, pärast pikka ettevalmistavat tööd, jõuti selles küsimuses lõpphääletuseni. Andres Herkel isiklikult pajatab – aga isiklikult. Mul oli selle teema suhtes vastumeelsus pea algusest saati. Poliitika eeldab selgeid seisukohti, aga siin oli väga […]

EESTI VAIMLINE KESKPUNKT: Jaak Juske kutsub avastama Emajõe-linna ülipõnevat ajalugu. Äsja ilmus Jaagult ka sel teemal raamat; KesKus teeb paar tretti kaasa. Aastatel 1993–1995 kirjutasin Tartu Postimehes rea artikleid Emajõe-linna ajaloost. Sel perioodil sai kogutud ka tartlaste mälestusi. Hiljem Tallinna elama asudes keskendusin rohkem pealinna ajaloole, kirjutades sotsiaalmeedias lugusid ja levitades vanu pilte Tallinna, Tartu, […]

KIIRGUS ISE: Mis kompleks on MAX-Lab? Küsimustele vastab akadeemik Ergo Nõmmiste. MAX-lab on Rootsi Rahvuslik Sünkrotronkiirguse keskus, mis asub Lundi ülikooli juures Lõuna-Rootsis. Praegu töötab MAX-labis kaks kogujaringi – MAX-II ja MAX-III. Uus, võimsam keskus kerkib praegusest umbes 1,5 kilomeetrit põhja poole, kus hakkavad tööle kaks uut kogujaringi: elektronide energiaga 1,5 GeV (analoogne MAX-II-ga) ja […]