VÄLISMAA NÄIDETEL: Eestis elav Portugali kirjanik João Lopes Marques pajatab, mis võib juhtuda siis, kui kasutad presidendi kohta sõna „kloun”.
Sõnad on tähtsad. Kõik sõnad, eranditult. Baskidel on ütlus, et kõik, millel on nimi või nimetus, on päriselt olemas. Selles osas ulatub nende talupojamõistus oluliselt kaugemale kui ratsionalistidel nagu René Descartes. Sõnad on vahendid, mida saab konverteerida päris asjadeks. Sõnad on meedia.Või, kui sobitada see arusaam Eesti ultra-konkreetsesse postmodernistlikku reaalsusse, tuleb korraks ette kujutada 3D printerit: sa disainid oma peas teatud mõtted ja välja öeldes võtavad nad vastava kuju ja tähenduse. Ja – heureka! Sinu mõtted saavad arusaadava tõlgenduse. Kõrgestiarenenud printeri nõelakesed muudkui vormivad kuju sellele, mida te mõtlete. Kingad, relvad, loll president.
Säutsumiste asi
Just nimelt, president (unustagem see „loll”). Näiteks teie enda vabariigi oma. Kujutlege, et te mõtlete, et teie arvates on teie enda vabariigi president näiteks nii sarnane klouniga, et te otsustate selle välja öelda. Intelligentsed (mõttelise) printeri nõelakesed on kärsitud, kiired ja alati valmis mõtetele kuju andma. Ja äkitselt ongi Toomas Hendrik Ilves teie ees suure punase ümmarguse ninaga, suure roosa lipsuga, kust vett välja pritsib. Suu ümber valge maaling ja kümme numbrit suuremad kingad jalas. Meenutab kergelt Ronald McDonaldit tema enda New Jersey lapsepõlveaegadest.
Mis võiks Eestis siis juhtuda? Noh, kui just Toomas Hendrik sellest ise meile täna õhtul Twitteri kaudu ei säutsu, ma ei saagi teada. Võib-olla lihtsalt kõik naeraks natuke. Kuigi ma elan siin, ei ole Eesti siiski minu sünniriik, kus ma oskaksin ette aimata, mis juhtuma hakkab. Erinevalt näiteks Portugalist, kus ma juhtumisi sündinud olen. Portugalis ma tean täpselt, mis hakkab toimuma, kui keegi käivitab õela verbaalse 3D printeri. Tõele au andes, teadsin ka siis, kui Miguel Sousa Tavares, üks Portugali kõige populaarsemaid kirjanikke (kes on ka ajakirjanik ja telekommentaator), otsustas välja printida kloun-versiooni meie praegusest presidendist Aníbal Cavaco Silvast.
Välja prinditud tulemus
Välja prinditud tulemus oli väga inetu. Liiga käegakatsutav kuidagi. Pooled Portugali inimestest on siiani šokis. Paar tundi pärast kirjaniku sõnade avaldamist nõudis president Silva isiklikult, et Portugali riiklik (ja väga tähtis) peaprokurör esitaks hr Tavarese vastu kohtuliku süüdistuse. Riiki oleks nagu maavärin raputanud ja tõukeid on siiani tunda ka piiri tagant. Ja seega esimene õppetund: selliseid mõtteid ei tohi kunagi välja printida väga tõsistes ja vanades riikides nagu Portugal, kus riiklikud institutsioonid on pühad ja president ise täiesti puutumatu.
Kas oli arusaadav või peame kordama? Lapsed, kuulake oma vanemaid. See on jumalateotus. Kas peaksid seda suurte tähtedega rõhutama, äkki kõik ei ole käinud kristliku moraali tundides. J-U-M-A-L-A-T-E-O-T-U-S.
Olen kuidagi alati teadnud, et Portugalil ja Türgi ilmalikul osal on teatavaid sarnasusi. Aga nimetada Portugali presidenti klouniks on oluliselt hullem, palju hullem, kui väita, et Kemal Ataturk suri maksatsirroosi. Portugalis ollakse väga uhked selle üle, et surmanuhtlus kaotati meil juba aastal 1867, aga mõelda, et president on nagu kloun, veel hullem, see välja öelda, on andeksandmatu patt. Kriminaalkoodeksi paragrahv 328 sätestab, et presidendi solvamise eest saab rahatrahvi või kuni kolm aastat vanglakaristust.
Aga – seal on ka kirjas, et „kui solvang on öeldud avalikult ning avaldatud kas kirjalikus või joonistatud vormis, karistatakse solvajat kuue kuu kuni kolmeaastase vanglakaristusega või rahatrahvi ja mitte vähema kui 60-päevase reaalse vanglas istumisega”. Näete siis. Mulle hakkab see juba meeldima – see meie Kloun-gate tundub igati tõsine.
Asjade võimendus
Meediale meeldib asju võimendada. Nii häid kui ka väga halbu. Nüüdsest on meie hr president tõepoolest kloun. Mõned inimesed lihtsalt unustavad toimiva demokraatia olulise põhitõe: kui sa pole piisavalt normaalne, külma kõhuga ja lahe tegelane, jäta parem see poliitikasse minek vahele. Näiteks Obama. Pole tähtis, kas ta meeldib teile või mitte, igal juhul on ta suurepäraseks paradigmaks. Ta kasutab eneseirooniat relvana. Või ka kilbina. Tal pole midagi sellest, et teda võrreldakse Simbaga, peategelasega multifilmist „Lõvikuningas”. Või et tema ja Michelle on pidevalt mingite jutusaadete pilamisobjektideks.
Tegelikult on nii, kui nüüd päris poliitikast rääkida, et hr Cavaco Silva esindab paraku seda kõige tagurlikumat mentaliteeti, mis Portugalis on. Seda mõtteviisi, mis takistab meil edasi areneda. Talle meeldib uskuda, et ta on ülimalt auväärne.
Vaene president. Vaene inimene.
Samal päeval, kui „suure solvangu” uudised üle Euroopa levisid, otsustas patustaja ise, Miguel Sousa Tavares, ka oma sõnadest justkui taganeda. Öeldes, et tema väljaöeldut oli tõlgendanud teda intervjueerinud ajakirjanik, kes oli teda palunud võrrelda Portugali presidenti itaalia koomiku Beppe Grilloga, endise professionaalse klouniga, kes nüüd tegutseb poliitikuna. Ja et tema oli lihtsalt natuke terminoloogiaga liialdanud.
Leiba teenivad klounid
See on Portugalis täiesti normaalne. Ja eks ka mujal. Vähestel on märtriks olemise soovi. Hr president ei ole mitte ainult passiivne praeguse keskklassi hävitava kasinuspoliitika osas, vaid ta on suisa uhke fiskaalturgude hea käitumise pärast. Ta nimetab seda „Meie Leedi Fatima Sekkumiseks”. Ta on ka see tüüp, kes, olles olnud peaminister kümme aastat, otsustas investeerida rohkem riigi raha asfaldisse kui haridusse. Tasub märkimist, et tema nõunik oli sel ajal meie riigi kõige korrumpeerunum tegelane nimega Dias Loueriro. Ja tema poolt paika pandud parlamendi spiiker Duarte Lima on kohtu all mõrva eest Brasiilias. Lisaks kõigele on hr presidendi säästud investeeritud panka Banco Português de Negócios (BPN)”, mis on asutatud tema endise asetäitja poolt (Oliveira e Costa), kes on tuntud kui maksumaksjatelt raha välja imev tegelinski.
Nagu täna on üldiselt teada (ja mõnele see väga sobib), on Portugal praegu kokkukukkumise piiril. Noorte tööpuudus on ligi 40%, maksude tõus on Euroopa suurim ja SKP kahaneb umbes 3% igal aastal. Sellises karmis perspektiivis, mis on peale surutud super-klouni Angela Merkeli poolt (Heil!) polegi midagi paremat oodata. Või loota. Pigem vastupidi. Ja ometi – kõik, mis presidenti murelikuks teeb, on tema kohta öeldud sõna „kloun”.
Ehk siis korralikus portugali keeles väljendatuna – palhaço.
Härra president ja sõda
Aga hr president peaks selles osas valmis olema pidama korralikku sõda. Kasvõi näidates üles rohkem austust ühingu vastu, mille nimi on Portugali professionaalsete klounide assotsiatsioon. Ka nemad on teinud avaliku avalduse, teatades, et nad annavad kohtusse hr Miguel Sousa Tavaresi selle eest, et ta võrdles ausaid, iga päev oma leiba teenivaid kloune Portugali presidendiga. See on nende arvates suur hoop nende ühingu aule. Ja halvim, mis ühe klouniga võib juhtuda.
Loomulikult asub hr president Cavaco Silva vastutuult lahingusse. Ta kardab sõnu. Printeri nõelakesed võivad ju tekitada temast hiiglasliku kuju, mida saab paigutada linna keskväljakule. Lõppude lõpuks ei ole tema ja tema ümmargune suur nina enam ametlikud riigitegelased. Vaeseke. Ta pole enam õige president ega ka ametlikult registreeritud kloun.
Ja vabandust, nii see lugu lõpebki.
Užupise põhiseadus
september 5, 2013