SÕBRA JA KESKUS’i AUTORI MEELESPIDAMISEKS: Sel kevadel meie seast lahkunud Vaapo Vaher oli kirglik vend. Igatpidi lusti täis ja – nagu Mihkel Mutt ühes vestluses meenutas – kogu aeg põnevil näoga, justkui oleks äsja midagi uut avastanud. Lisaks laulusõnadele ja mitut masti proosale kaevas Vaapo ennast kõrini maailma ja eesti kirjandusse, vahel ka ajalukku või […]

ASUTAV KOGU, EESTI ALGUSTE ALGUS: Riigikogu ekskursioonijuht ja ajaloolane Archibald Kald jätkab Eesti parlamendihoone tutvustamist, mis on mitmekesine ja arhitektuuriliselt ootamatu ning üllatav justkui kohalik Sigatüüka loss. Tänane ekskursioon viib meie parlamentaarsuse lätete juurde. aprillil 1919 tuli esmakordselt kokku Eesti kodanike poolt valitud Asutav Kogu Estonia teatri kontserdisaalis. See päev on kujunenud pidulikuks päevaks riigikogus, […]

PALVERÄNNAKUD EESTISSE: Märtsi alguses avati Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Keskaegsete palverändurite kirjus maailmas hulgub ajaloolane Erki Russow. Lugu on ilmunud koostöös ajakirjaga Horisont. aastal seadis Viljandi komtuur Rupert de Grave end pikemale palverännakule läänekristliku maailma teise serva. Mitme aasta peale veninud reis viis isand Ruperti […]

UNISTUSTE ASUMAA: 1933. aasta “Välis-Eesti Almanaki” kahes viimases numbris avaldas Johannes Maide artikli “Eesti koloniaalpoliitikast”, milles kutsus üles ostma saart Hispaanialt ning organiseerima Eestile asumaad. Projekti tutvustas kunagi ka koduloo-uurija Ingomar Tuul. Huvitavad mõttekäigud meie kolooniat ihaldavast minevikust võtab kokku Juku-Kalle Raid. aasta asumaa-jutt “Välis-Eesti Almanakis” suurt järelkaja ei leidnud. Ent samas väljaandes 1936. aasta […]

VATIPUU PAPPEL: Olev Abner, Tallinna Botaanikaaia peadendroloog ehk puu-uurija, pajatab pisut paplitest. Nõukaajal istutati neid kiire kasvuga puid absoluutselt kõikjale. Sellega on juba ammu kööga, nooremad inimesed ei pruugi tänapäeval paplit enam äragi tunda. Kui öeldakse “pappel”, siis vanemal generatsioonil tuleb meelde nõukogude periood ja eriti stalinismi juurutamise ajastu Eestis ehk aastad pärast Teist maailmasõda, […]

Valdo Praust, ajaloohuviline, Eesti jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja 30 aastat tagasi, 6. aprillil 1994, tulistati Ruandas alla president Habyarimana lennuk, millega algas kaks ja pool kuud kestnud tõsine etniline konflikt kahe erineva hõimu – tutside ja hutude – vahel. Konflikti käigus käigus tapsid hutud hinnanguliselt umbes miljon tutsit, st umbes kümnendiku elanikkonnast. Vaieldamatult on tegu […]

KUJUTATUD TERAVUS: Mae Variksoo uurib kunstnik Ilmar Malini teekonda sürrealismi juurde. Malini näitust võib uurida kultuuripealinn Tartu kunstimuuseumis. “Tõeliselt kaasaegne saab olla ainult see, kes on kogenud sürrealismi õppetundi,” on Malin ise väitnud. Ilmar Malini loomingu pikim ning viljakaim sürrealismile pühendatud periood saab otsustava tõuke 1966. aastal, mil ta reisib Rootsi, kus tal avaneb võimalus […]

MÕMM-MÕMM-MÕMM, LAULAB KARUJÕMM: Soome “karupresidendi” Urho Kaleva Kekkose “Eesti maraton” ja suusajäljed Otepää kuplitel. Karusümboleid ja Soome “karupresident” Kekkoneni uuris Tiina Vähi. Kui Soome president Urho Kaleva Kekkonen (1900–1986) 40 aastat tagasi, 1964. aastal 11.–14. märtsil Eestisse mitteametliku visiidi ehk “Eesti maratoni” tegi, olime üllatunud, et kas Soome karu on talveunest ärganud ja üle Soome […]

HÄMMASTAVAD EELARVELISED HÄVINGUD: Imelike Filmide Festivali (IFF) esisportlane Harly Kirspuu võtab seekord ette tohutut rahalist hävingud toonud filmiprojektid. Miks peaks üldse keegi selliseid asju tegema? Niisiis, eelarvelised hävingud filmimaailmas. Siinkohal tuleb ära mainida, et edasine kokkuvõte keskendub peamiselt ingliskeelsele filmitööstusele, sest näiteks India ja muude Aasia filmimaade kohta pole nii kerge andmeid leida ning näiteks […]

ESIMENE TÕUGE ON JUHUSLIK: Teleprodutsent ja kollektsionäär Kaupo Karelson tutvustab õiguskantsleri büroos avatud vanade Liivimaa kaartide näitust ning räägib, kuidas ta vanu kaarte koguma komistas. Usun, et paljud kollektsionäärid – sõltumata sellest, mida nad koguvad – nõustuvad, et esimene tõuge, millest kollektsioon alguse saab, võib olla täitsa juhuslik. Hasart iga uue kaardiga Just sellise juhusena […]