ÄMMAEMAND TALLINNAS: Kalmer Mäeorg ja Triin Kröönström võtavad Linnaarhiivi loos vastu lapse. Tallinnas oli linnaämmaemand ametis hiljemalt 1530. aastast ja seejärel ehk isegi järjepidevalt kuni 1. jaanuarini 1913. 1844. aastast alates oli neid ametis kaks, nagu ka arvatavasti aastatel 1686–1710. Selle umbes 380 aasta pikkuse ajavahemiku kohta aga puuduvad järjepidevad nimelised andmed linna ämmaemandate kohta, […]

KLEEPUVAT PÜHADESOUSTI KA UUDE AASTASSE: Imelike Filmide Festivali (IFF) käilakuju Harly Kirspuu kiikab aastalõputraditsioonide raames jõuluajal vaatamiseks paisatavaid filme ning uurib, millist põnevat putru on igasugustes filmides pakkunud kristlased. Vanasti oli Ameerikas telekanaleid vähe, tõsiseltvõetavaid filmistuudioid ka, ja nii oligi ehk praegusest kergem saada hakkama mingisuguse teosega, mis kähku jõuluklassikaks saaks. Ja seda mitte ainult […]

WAU-VÄLJANÄGEMISEGA MASINATEST: Tehisintellekt tuleb. Ja muudab ühiskonda aluspõhjani. Robotid tungivad meie igapäevaellu – kõik see on paratamatu; muidugi juhul, kui mingit meid sajanditega mõõdetavalt tagasipaiskavat õnnetust ei juhtu. Ats Miller uurib robotit kui inimese ja inimkonna elukaaslast. Tunnistagem, et pealkiri sel kujul on puhas klikipüüdja, ent teisalt on paljud arusaamad intelligentsetest masinatest endiselt seal Karel […]

PUNAVALGE REVOLUTSIOONI JA VABADUSPÜÜDE VISUAALID: Valgevene kultuurielu on viimase poole aastaga teinud läbi tohutu muutuse, täiesti apoliitilisest nähtusest protestiva avangardismini. Alles hiljuti ei olnud enamus Valgevene kunstitegelasi valmis eriarvamust avaldama ega võimudega vaidlema. Nii nagu Nõukogude kirjanikud ei tahtnud kirjutada „sahtlisse“, ei teinud nad seda ka Lukašenka ajal ja nõustusid hambad ristis tsensuuriga – et […]

ULMEKIRJANDUSE ALGUS JA AA-BEE-TSEE: Ulmekirjandus erineb kõigist teistest kirjandusliikidest oma lugeja poolest. Ulmekirjandust on süstemaatilisemalt lahti mõtestanud, liigitanud ja analüüsinud mitte teadlased, vaid lugejad ise. Ulmefänn, -kirjastaja ja kirjanik Raul Sulbi avaldas äsja raamatu „Terra Fantastica“, mis räägib ulme arenguloost. Allolevas kirjatükis viib Raul lugeja ulme algusaegadesse. Ulmekirjandus erineb kõigist teistest kirjandusliikidest eelkõige oma lugeja […]

NO-OORUUS OO-ON II-IILUS A-AAEG: Umbes nii laulsid juba Leida Sibul ja Hilda Koni. Olavi Ruitlane vaatas Arhitektuurimuuseumis näitust, mis pajatab suvilaarhitektuurist ja suvitamiskommetest ENSV-s. Kuna välismaale pileteid ei müüda, soovitab ta kõigil sarnase tuuri ette võtta. On kole ja ei maksa suurt midagi. Facebooki salajane missioon on tõenäoliselt rikkamatele ja targematele ühiskonnaliikmetele ruumi teha ning […]

GEOGRAAFIA KUI ANEKDOOT: Eesti kaardiatlase koostaja Taavi Pae viib läbi sõnalis-pildilise õppetunni Eesti kaartidest läbi isepärase prisma. Vaatame, millised on meie kodumaad käsitlevad ja muhelema panevad kaardid. Kas kaart võib olla naljakas? Kindlasti võib. Kaart võib kanda endas informatsiooni, kus teema on ootamatu ja tekitab hea tuju. Või on kaarditegemisega seotud mõni juhtum, mis tundub […]

OKAS ÕUES: Kui hilissügis Eestisse saabub, jääb botaanikaaia õuealal rohelust vähemaks. Siiski, aia idaservas on üht-teist veel alles. Seal kasvavad ürgsed aasta ringi haljad taimed, kellest on leitud söelademetest 300 miljoni aasta vanuseid fossiile. Tallinna Botaanikaaia peadendroloog Olev Abner räägib okaspuudest. Okaspuud (Pinopsida) on saanud nime kitsaste ja piklike lehtede järgi, mida traditsiooni järgi okasteks […]

KIRI EUROOPA KESKPUNKTIST: Seltsimeestes pettunud saksa sots prof. dr. Ulrike Birkenbach kirjutab novembrikuistest arengutest oma kodumaa poliitikas, kus tooni annavad käsud, keelud, kvoodid ja lubadused. Tegelikult võiks terve kolumni pühendada hoopis koroonakriisile. Sellele, kuidas Angela Merkeli juhitud (iseasi, kuivõrd tema seda enam juhib muidugi) keskvalitsus koroonakriisi uue lainega toime tuleb ning sellele, mida teevad kriisi […]

VABANA VÕIB! Eesti barokiajastu skandaalseim ja andekaim kujur Christian Ackermann on meister, kes väärib tähelepanu mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikumi kontekstis. Triin Kröönström Tallinna Linnaarhiivist heidab pilgu 350 aasta tagusele punkarile ning räägib, kuidas ta Tallinna tuli ja tagakiusamisest hoolimata barokseid altariseinu tegema hakkas. aasta kevadel saabus Tallinna kujurisell Christian Ackermann. Tallinn, iidne ja […]